Sain ka eelmisele postitusele pildid ära lisatud.
Väike uudis, kes veel ei tea! Läheme Pikkuga väikesesse
linnakesse nimega Geraldton ühte pubisse tööle. Linn asub Perthist ligikaugu 500km põhja pool,
niiet jätame Perthiga mõneks ajaks hüvasti (võib olla ka jäädavalt....). Enne
minekut aga tuli üle veel vaadata kohad,
millega me siin olles tutvunud ei olnud.
 |
| Footsteps in time |
 |
| Supreme Court Gardens |
 |
| Peale seda pilti sain mesilaselt nõelata |
 |
| St Georges Cathedral |
 |
| Goverment House |
 |
| Perth Mint - maailma üks vanim töötav mündikoda |
 |
| Town Hall (raekoda) |
 |
| London Court |
Teisipäeval kl 7 hommikul oli Daniel meil hosteli juures
ootamas ja algas trip Margaret Riveri ehk tuntud viinamarjaistanduste regiooni.
Teel nägin esimest vabas looduses aborigeeni ehk känguru.
Mainin ära, et ta oli tegelikult tee ääres surnud, kuid ma olin siiski nii
elevil nähtust (väikesed asjad teevad mind rõõmsaks:).
Tegime vahepeatuse Bunburys, mis on tuntud kui delfiinide
pealinnana. Loomulikult läksime ka meie neid üle vaatama, sest siiani polnud ma
neid vabas looduses näinud.
Tutvusime metsikute delfiinidega, kes hommikuti
käivad end lahesopis inimestele näitamas. Sel hommikul olid nad erakordselt
kaua ning lausa 4 tk korraga. Ma ei suutnud oma emotsioone vaos hoida ning kui
ranna poole jalutades neid eemalt märkasin, jooksin teiste eest kohe vette, et
lähemalt näha. Mu päev oli korda läinud!
Lõunasöögi peatus oli mõnusas taimetoidu restoranis
Dunsborough linnas. Söök oli maitsev ning restoran äärmiselt huvitav ja hubane
oma öko-olemisega.
Teel avanesid maalilised vaated merele.
Õhtuks jõudsime Margaret Riveri ning käisime ilusas karsti
koopas nimega Lake Cave.
Öömajaks oli Daniel rentinud 4 magamistoaga maja ning kõik
saime omaette tubades laiutada. Peale mitut nädalat hosteli elu oli harjumatu
eraldi tubades magada. Linnamäe tüdrukud kindlasti teavad, mida ma mõtlesin kui nägin seda king size suurust voodit :D
Kolmapäeva hommik oli meie reisi tipphetk - surfikoolitus.
Tüdrukud olime kõik vaimustuses äärmiselt nägusast instruktorist. Eks pool
koolituse juttu läks meil seetõttu ka kaduma :P Kuigi lubas äikest ja tormi,
ilm soosis meid. Lained olid ehk liigagi head algajatele, raskusi oli saada
kaldast eemale. Kuid me üritasime ja pingutused kandsid vilja. Päris mitmeid
kordi suutsime end laual püsti ajada ja lainetel liugleda. MILLINE TUNNE!!!
Meie meelitamiseks instruktor ütles, et ei usu, et oleme Eestist, kuna paistis
nagu oleksime varem seda teinud. Ja jälle me sulasime....
Vahetult enne ära minekut jälle keegi kuskil õnnistas meid
väikese imega. Me nägime vaala! Päris elus vaala seal samas rannas kus
surfasime. Umbes poole minutiliste intervallidega purskas ta augukesest vett
ning sabauim tuli veest nähtavale. Olin
taaskord hämmingus - nad on tõepoolest olemas!
Peale surfi kiire pesu ja veinituurile. Külastasime kahte
erinevat viinamarjaistandust, kus maitsesime ühtekokku umbes 20 erinevat veini.
Olime maitseelamustest niivõrd vaimustuses (päris svipsis ka), et lahkusime
viimasest kaenlas kast valget veini.
Tuuri käigus külastasime ka õllepruulikoda, juustutehast ja
ulukifarmi, kus samuti sai head ja paremat maitsta. Minu lemmik oli aga
šokolaadivabrik, mmmmm..... 20 minuti jooksul ma pugisin ma šokolaadi kogu raha
eest. Õnneks mul jäi rahakott bussi ning ma ei saanud endale ühtegi maiuspala
kaasa osta. Oleksin vist nõus olnud kogu oma raha ära andma.
Minu reisikaaslastele Pikkule, Lucyle ja Danielile meeldis
minu kulul nalja teha. Nimelt ma väga-väga kardan ämblikke ning nad ehmatasid
mind mitmeid kordi. Ühe naljaga läksid nad tegelikult liiga kaugele ja viisid
mind päris endast välja. Läksin oma tuppa ära ning magama jäädes jätsin suurest
hirmust tule ka põlema.
No comments:
Post a Comment