No see pakkimise värk võiks kõik olemata olla, ausalt. Teeb lausa meele mustaks. Pole ju võimalik poole aasta asju panna 2 kotti. Igatahes tänaseks loobusin, hommikul maadlen edasi.
Ma kardan, et jätsin üldse liiga palju asju viimasele minutile. Nii palju veel homse päeva jooksul vaja korda saata, edu mulle.
Olen täielikus meeltesegaduses, üldse ei saa aru enam, mis seis on. Hirm ja ootus, igatsus ja seiklusjanu, ärevus ning kurbus... Aga no küll selgeks klaarib :) Ja Katu sõnul ju lähen pikale puhkusreisile, mis siin siis ikka muretseda.
Kurat, aga tegelikult ma tean kui väga ma sõpru igatsema hakkan. Mind on eriti õnnistatud nende asjadega, kõik eriti vahvad tegelased ümberringi :) Ärge siis ära unustage, sest ma tulen juba varsti tagasi teie ellu, mwahahahahaaaa!
Põen vist kõige rohkem keele pärast, isegi kodutu olemine on selle kõrval köömes. Aga suur tüdruk, saan hakkama. Loodan, et saan ikka keele natuke suhu. St hispaania keele.
Ning väga väga loodan, et mu arvuti üles ei ütle, ta viimasel ajal ei taha üldse normaalne olla. :S
Aga mis mulle väga elevust pakub on MUST-DO listi punktide täitmine. Plikad, see oli teil küll väga hea idee. Ma ausalt üritan oma kohustustega ootuste kohaselt toime tulla, te veel imestate ;) Proovin ka Don Alejandro Lemps Conzalese igale poole kaasa haarata, mu oma isiklik neeger siiski. Ja Kiššad, teie kingitud pildiraam tuleb ka kaasa :)
Okei, teen ühe hea pika une nüüd.
Kohtumiseni homme, Londonis.
1 comment:
:D kurat, ma ei taha sind ju ära lasta.
Selle kohta on isegi nali - keeled suhu ja Euroopasse.
Aga tegelikult, seda kotipakkimist ära võtagi nii tõsiselt. Nagunii pooled riided tulevad kohalikest poodidest ja tõelised inimesed ei kao kuskile :)
Luv!
Post a Comment