(AEGEE) Valencia SU

Üritan siis lühidalt ära seletada, mis värk seal toimus. Kuigi nimetus Summer University, siis teadke kõik, et ülikooliga ei ole see kuidagi seotud. See oli puhas elukool seal. Kirjeldus kõik nii igav mul siin, aga tegelikult sai nalja kui palju.

Valencia lend sujus viperdusteta. Väsimus oli hirmus, vajusin lennukil kohe magama, isegi õhkutõusmist ei jõudnud ära oodata (mu lemmik osa).

Ning siis....

Hola Valencia! Lennukilt maha tulles pahvatas kuum õhk kohe näkku, tagi ja kampsuniga ei olnud 28C-ga üldse mõnus olla. Aga siiski – mmmmm, kui hea soe :)

Hosteli jõudmine oli ka paras katsumus. Lubati küll, et tullakse vastu, aga no ma olin selles päris kindel, et pean ise kohale saama. Pidin sõitma kahe erineva metrooga ja jalutama mõned km. Väsimus oli niigi suur ning 30kg pagasiga mäest üles tatsata oli julm. Ma oleks taksojuhile vist ükskõik, mis summa olnud nõus maksma, aga ei kohanud ühtegi. Ja nii ma siis koperdasingi ise kohale, higimull otsaees.

Vahva oli veel see, et isegi hostelis ei olnud kedagi ees ootamas. Tüüpilised hispaanlased. Aga õnneks sain toa võtme ning võisin sisse kolida. Ei pidanudki väga kaua ootama kuni lõpuks saabus ka korraldaja mõnede tüdrukute ja poistega, kes olid saabunud eelmisel õhtul. Tegime kohe tutvust ja läksime randa. Lained olid nii suured ja nii mõnus oli ujuda ning päevitada jälle, täielik suvi !!

SU-s oli siis umbes 30 osalist, kuskil 20st erinevast riigist. Esimesel õhtul olid mõned ice-breaking games, tegime kõigiga tutvust. Kõik osalejad olid mega sõbralikud, üldse ei ole mingit probleemi suhtlemisega. Koguaeg oli kellegagi midagi huvitavad rääkida. Minu lemmikuteks said Balkani tüdrukud ja Madeira ning Türgi poisid, tekkis oma punt nagu.

Hostel oli muidu vist üks odavamaid üldse. Linnast suht väljas, taksosõit öösel kuskil 20 eurot. Igas toas oli 3 nari, seega 6 inimest. Ma sattusin 2 ukraina, 1 vene tüdruku ning 2 Madeira poisiga ühte. Ricardost sai mulle väga hea sõber, vestlesime omavahel kõigest. Väga abivalmis ja heasüdamlik poiss, ma kindlasti põrutan talle peale Erasmust külla (ahjaa, ta ise läks ka Erasmusega Sloveenia).

(mu igahommikune vaatepilt)

Söögid seal andsid soovida, väga rasvased ja maitsetud. Ja hommikusöögiks oli pakendis eriti mini röstsai, millele saad moosi panna, ja sai saiapäts. Lõunasöök pandi alati kaasa: veepudel ja kuiv ning kõva baugette. Öök. Ei imesta üldse, et lisakilod juba saabunud.

Korralduse pool oli veel hullem. Esiteks on hispaanlased väääga aeglased. Öeldud kellaajale võib alati lisada 20 minutit. Organiseerijad ise ka asjadest väga midagi ei teadnud kui neilt küsiti. Nii palju ootamist ja hilinemist oli koguaeg, igas kohas oli vaja istuda vähemalt 30 min, isegi kui midagi vaadata ei olnud. Veidi vähe oli tegevusi korraldatud, ühe päeval jooksul saaks palju rohkem ära teha ja näha. Hirmsad joojad olid nad ka ise. Ning mind üllatas kõige rohkem, millised kiimakollid nad kõik olid, alati oli vaja pidudel kedagi sebida, pm et voodisse saada. Unbelievable :S Meie poolt said nad hüüdnime "orgasmizers". Ja kui ma tõesti arvasin, et leidsin ühe normaalse organiseerija (karsklane, ei suitseta), siis tantsima minnes oli vaja ikka hõõruma hakata. Dsiis, mida nad õige arvavad, sinnapaika see tüüp igatahes jäi. Ma südamest loodan, et kõik hispaanlased sellised nilbikud pole, vastasel juhul ei ela ma seda poolt aastat küll üle.

Aga mulle meeldis, see et kuidas peakorraldaja politsei eest hoiatatas – kui avalikult joomisega vahele jääd, pane kiirelt jook käest ning astu eemale. Või siis pane jooksu. Need nõksud läksid käiku juba esimesel õhtul.

Hinnad on ka kõik siin päris kallid. Klubis võib ennast vaeseks juua ja kõhutäis ka ikka umbes 10€. Niiet, emps, varsti siis võid kandma hakata :D

Pidutsemisega piiri ei peetud. Igal õhtul mindi kuskile pralletama. Ja ega hommikul kaua magada ei saanud, kl 9 pidi üles ajama, et sööma minna ja ringi rändama. Ja nii 10 päeva...

Sündmustest siis

Esimestel päevadel anti igale ühele pudel sangriat või mingit muud veini kätte ja kummutati alla ning mingi edasi klubidesse. Käisime ka mägedes matkamas, üliäge oli. Teekond oli pikk ja väsitav, üles-alla kuskil 8 km, aga super kogemuse oli. Ronisime nagu ahvid mööda kive ja kette üles. Suhteliselt ohtlik oli see värk, sest mõni vale liigutus ja oleksidki võinud alla kukkuda, mingit julgestust ju ometi ei olnud. Aga mis vaade kõige ülevalt avanes – vapustav !!! Lesisime seal üleval kividel mitu tundi ning alles siis asusime alla tulema. Ja loomulikult eksisime ka korra.

Ühel õhtul oli Posh Party, kõik pidid elegantsemalt riidesse panema. Esialgu läksime randa (seal on joomine lubatud) ja siis edasi klubisse. Sel õhtul viidi üks tüdruk isegi haiglasse, jõi vist üle.

Käisime mitmeid kordi Valencia linnaga tutvumas ja erinevates muuseumides. Külastasime ka Akvaariumi, kus olid esindatud erinevate maailmaosade vee elukad. Kallis lõbu, aga tasus ära.

Ühel õhtul oli European Night. Kõik tõid oma maa kohalikke jooke ja näkse, ning tutvustasid neid. Ning siis algas nende hävitamine, mõned olid ikka tõelised mürgid, kuni 70 %. Osad said Põleva Vana Tallinna osaliseks ning Vana Tallinna kooreliköörist sai naiste lemmik :) Kalevi šokolaad läks ka kõigile peale. Pidu oli väga äge, sai jälle palju tantsitud (nagu igal õhtul).

Oli ka White party, millele järgnes parem afterparty hostelis - suur suur klatš, kes kellega kuskil toas nagistab. Gossip wall sai palju täiendust.

Trippisime veel Altea külla, Benidormi, Benicarlosesse ja Peniscolases. Mõnusad väikelinnad mere ääres. Peniscolases oli sel ajal just väga populaarne festival, kus pool linna riietus moslemiteks ja pool kristlasteks. Sellega tähistati nö nende võimutsemist seal linnas. Päeval oli härjavõitlus ja õhtul suur paraad ja pidustused.

Viimasel õhtul alustasime ka soojendusega hostelis, et siis klubisse, aga ei jõudnud sinna keegi. Kõigil oli niigi lõbus ning taheti lihtsalt viimast korda üksteise seltskonda nautida.

Öösel kui juba magama olin jäänud, tuli R ja tegi mulle põsele musi, ärkasin üles seepeale. Nii armas oli :)

Ära minek oli loomulikult kurb, saime ju kõik väga headeks sõpradeks.

Ja järgnes 9,5h bussisõitu Granadasse. Finalli, I made it.!