Esimene nädal

Peale korteri leidmist on kõik nii hea :) Tegelikult on väga raske kõike siin toimuvat kirjeldada nii nagu asi tegelikult on. Erasmuse värk on tõesti lahe, peab kogema, et mõista. Siiani pole veel ühtegi õhtut niisama kodus istunud ja lebotanud, igal õhtul minnakse välja, külastatakse uusi kohti ja tutvutakse inimestega.

Tapa baaridest nüüd. Siin on need väga populaarsed. See tähendab siis, et lähed baari, ostad mingi joogi ja sa saad lisaks mingi snäki (friikaid, sooja võileiba, kanatiivad vms) tasuta kaasa. Seega maksad kuskil 2-3 euri nii joogi kui snäki eest. See on mõnus, me gusta.

Ajagraafik on siin täiesti teine kui Eestis. Õhtuti hakatakse peoks ettevalmistusi tegema alles kuskil kl 24 ning klubisse enne kl 2 küll ei minda. Ning see tähendab, et pidutsetakse hommikuni, kuni päike tõuseb. Vahel ärkame järgmisel päeval alles kl 14. Ja õhtusöök jääb kl 22-23 vahele. Loodan, et kui kool algab, siis asjad ikka nats muutuvad, vastasel korral kooli vist väga ei jõua..

Mis vahepeal siis toimund…
Eelmisel kolmapäeval oli siis esimene Erasmuse pidu. Rahvast oli klubis päris palju, aga muidugi oli kohal ka palju kohalikke, kes tulidki erasmuslasi nillima. Mulle ei meeldi nad, söövad silmadega ja üritavad juttu teha, ma lihtsalt üritan väldida neid. Pidu oli päris hea, tutvusime uute inimestega. Seal oli 2 saali - ühes siis nagu üldine pop muusika ja teises hispaania pop (meie eelistasime viimast). Aga kohutavalt palav oli seal. Ja mis veel siin väga häirib - suitsuhais. Klubides (ja kõigis teistes baarides, pubides) on suitsetamine lubatud ja see on hakkab kohutavalt vastu. Õhk on sinine ning hingata vahel päris raske. Igal õhtul tuled koju ja haised nagu koni, riided lähevad alati rõdule tuulduma. Sellega harjumine võtab omajagu aega vist.

Neljapäeva õhtupooliku veetsime Javi sõbra pool ja laulsime karaoket. Vägisi pandi laulma hispaania keelseid lugusid, see oli päris naljakas kui midagi aru ei saa, mida laulad.

Reede hommikul tegi Javi kõne, et nüüd viib ta meid ja Helenit (Inglismaa erasmuslane) Granada tuurile. Läbisime Araabia tänavaid, jalutasime mööda kitsaid tänavaid (Albayzin) ülesmäge ning jõudsime ühele vaateplatvormil, kust avanes vapustav vaade Alhambrale.
Sattusime ka Casa de Porrasesse. Saime osa veini degusteerimisest, salsa õpetusest ning nägime, mis asi see flamenco siis täpselt on. Ning õhtul kui kodus peoks soojendust tegime, tantsutas Javi meid Kertiga kordamööda salsa rütmis. Ta on päris osav selles.

Laupäeval plaanisime minna shopingule. Nii vaene on hommikuti kapi uks lahti teha ja vaadata, mis selga panna – riideid lihtsalt niiiii vähe. Kaks tarka, astusime kl 15 Kertiga toast välja, et minna poodlema. Aga kummalegi ei meenunud, et Hispaanias ju sel ajal siesta. Sama targalt tulime koju tagasi ja läksime uuele katsele alles õhtupoolikul. No mõne hilbu ikka leidsime, aga suurem shoping ootab ees. Õhtul läksime Steffeni sõpradega välja. Traditsiooni kohaselt siis algul loomulikult mõned tapa baarid ning siis pupid-klubid. Mulle sümpatiseerib Steffeni üks jalgpalli kaaslane Luke. Ta on Inglismaalt ning ma võiks tundide kaupa kuulata, kuidas ta räägib oma inglise aktsendiga. Ja üldse tundub päris vahva tegelane olevat. :)

Pühapäeval oli Granadas mingi suur Püha Neitsi päev ja paraad selle auks. Inimesed tänaval saatsid seda paraadi, küünlad käes, mõned isegi paljajalu (vb mingi usu teema, ei tea). Ootasime 2h, et näeks toda neitsi ikooni, kes transporditi ühest kirikust teise. Nojah... ütleme nii, et ei olnud just kõige suurem vaatamisväärsus, aga no nähtud vähemalt.

Kõige suurema šoki osaliseks sain pühapäeva öösel. No praegu ongi siin nö rebastenädal ja tohutu melu nii öösel kui päeval. Ka siin on avalik joomine keelatud, aga on üks plats, kus seda teha tohib (siin nim seda: botellodromo). Läksime Jonase (room-mate) ja tema sõpradega siis ka sinna, lihtsalt huvi pärast vaatama, mis seal siis toimub. 3 pildiga ei õnnestunud mul ka kogu seda platsi ja rahvamassi pildile saada. Noori oli kuskil mitu tuhat ja kõik lihtsalt jõid seal. Ning rahvast lihtsalt voolas ja voolas juurde. Hullumeelne! Vaatepilt selline:

Esmaspäeval käisime jälle Javiga linnapeal. Külastasime kurikuulsat Alhambrat (seda osa kuhu pääses ilma rahata), võimas värk tõesti seal mäejalamil. Me oleme päris õnnega koos, et meil on selline abivalmis sõber nagu Javi. Tema tõttu oleme saanud mitme asja osaliseks, millest muidu poleks teadnudki. Tulevaseks pühapäevaks saime nt tasuta piletid Alhambra tuurile, mis muidu maksaks päris palju. Samuti aitas ta meil kohaliku pangakonto teha, üritab keelt õpetada, kinkis meile hispaania-inglise keelse raamatu ja Finding Nemo plaadi, muukis lahti ühe wifi koodi, aitas interneti tellimisega jnejne. Väga-väga palju abi on temast. Ja kui me temaga väljas käime, siis kõik kohalikud vaatavad ja kadestavad teda – jalutab ringi 2 blondiga. Tal on päris uhke tunne siis :D

Esmaspäeva õhtul saime kõik Granada eestlased kokku. Meid on siin kokku 6: 2 Tallinnast ja 4 Tartust. Istusime ühes tapa baaris ja jutustasime. Sel õhtul me tõesti peole ei lubanud ennast, teisipäev ootas siiski esimene koolipäev ja hispaania keele test.

Keeletest oli minu jaoks päris keeruline. Oskasin vastata vb esimesele 20 küsimusele 90st ainult. Ja kirjalikust poolest täitsin vist ainult 1 ülesande. Aga no see test oligi selle eesmärgiga, et mis grupis sa siin hispaania keelt õppima hakkad. Kursus päris kallis, üks semester 120€. Aga no kui keelt tahad õppida, siis tuleb see võtta.

Ja õhtul oli loomulikult testi järgne pidu. Algustasime meie korteris, siis tapa baari, edasi shotibaari ning lõpuks Kapitali. Ning pidu hommikuni!

Täna oli üldine streik Hispaanias. Kooli ei mindud, loenguid vist väga ei toimunud (ma vähemalt loodan). Seega saab päris esimene koolipäev alles homme olema :) Ootan põnevusega...