Meie jõulud ja aastavahetus

Oeh, ma pole vist terve elu jooksul kokku ka nii palju jalgadel seisnud kui viimase kahe nädala jooksul. Pühade ning aastavahetuse ajal töötasime peaaegu igapäev 9-12h. 

Saaks siis vähemalt öösel end välja puhata, aga ei – nii kuum ja lämbe on olnud, et võimatu magada... Isegi tuul on otsustanud puhata, mis on selles linnas imekspandav. Paraku härra air conditioner meil ainult söögitoas, niiet magamistubades on sauna temperatuur. Teeme Michaelile kindlasti etteheite selle koha pealt, järgmised majad olgu paremini läbi mõeldud! 

Aga pühadest... 24. detsember töötasime nagu loomad ning öösel koju tulles hakkasin meisterdama trühvleid ja kringlit järgmise päeva pidu söömaajaks. Kell 4 öösel ajasime Pikkuga näost sisse vahukoore ja šokolaadi segu, mis järgi jäi. Tegime ka paar motivatsiooni pilti uueks aastaks, mis tunnistasid üsna selgelt, et pubis töötamine on oma töö teinud. Sellest aastast ei ühtegi friikartulit enam!!! (1. jaanuraril söödud suuuuuur kausitäis ei lähe arvesse). Paar tundi und ning varajane äratus, et kringel ahju panna ning end valmis seada jõulupäevaks!

25. dets oli seega töölt vaba. Me olime oodatud Lorena (pubi üks manager) juurde lõunale. Ta maja asub üle tee merest ning et vaadet nautida seadsime oma eelroa laua välja terrassile. Kuuma jõulupäeva tõid jahutust margaritad, eelroaks pakuti maisitõlvikuid, nachosid ja guacamolet, erinevaid juustusorte ja puuvilju. Traditsioonilised Mehhiko snäkid (kuna Lorena on sealt pärit). Ütleme nii, et kõhutäiteks oleks see piisanud, kuid jõulud on ju nuumamise aeg. Paari tunni pärast asusime pearoogade kallale – kalkun, sink, ahjukartulid ja salat riisiga. 

Kõik need söögid mitte ei tahtnud keelt alla viia, vaid viisidki. Kõhud vastu maad kui saabus magustoidu aeg – meie valmistatud trühvlid, nässu läinud kringel (mida kõik kiitsid) ja lisaks Pavlova tort. Kogu söömise protseduuri saatis pidev Baileyse joomine (minu lemmik), mistõttu olime umbes kella kuueks läbi kui lätirahad.

Aga ma juba unustasin õhtu tippsündmuse (vähemalt minu jaoks) – pinjata tagumise. Järjekordne Mehhiko traditsioon pidustuste ajal (paberist valmistatud ning dekoreeritud konteiner, millesse peidetud mänguasju ning maiustusi). Lorena oli valmistanud mitu pinjatat ning järgemööda asusime neid peksma. Nalja kui palju :)

Nägime ka päikest merre loojumas, kuid pildistamisega jäin vähe hiljaks...

Kas peale Lorena pidu läksime koju, et väheks jäänud unetunde tasa teha? No no no, kus siis sellega! Lisaks olime oodatud Tep`i juurde peole (ka töökaaslane, kelle juures tihti öiseid grillpidusid oleme korraldanud), kus ootas samuti lookas söögilaud. Ta oli oma naisega meile isegi väikesed kingitused valmistanud, nii armas :) Meie omalt poolt viisime Eestist kaasa toodud Vana Tallinna likööri.

Kui me lõpuks öösel koju jõudsime, siis me tõesti ägisesime. Isegi hommikul ärgates oli punnu veel ees. Niiet traditsioonilise jõuluaegse ülesöömise eest ei pääsenud me ka siin...

Peale jõulupidustusi olin mina see, kes hommikuses vahetuses tööle pidi minema. Hommikusest vahetusest sai ka õhtune, ehk teine jõulupüha (siinne Boxing Day) möödus 10h tööpäevana.

Nii need jõulud möödusid- töö, üks pidupäev ja taaskord töö. Aga ei ole hullu, jõulutunnet niikuinii ei olnud. Pealegi lisaraha on väga teretulnud, kuna oleme planeerinud paariks järgnevaks kuuks üksnes reisimist.

Reede tõi taaskord kaasa peo. Õhtu algas mul eestlaste juures (nad said väga ägeda mere ja linna vaatega maja) ning siis liikusime edasi linna baari. Ja muide see oli minu jaoks kogu siinolemise jooksul ESIMENE nädalavahetuse päev, mil ma lõpetasin töölt varem ning sain minna baari! Tavaliselt vabanen nädalavahetusel kl 1 öösel ning baarid selleks ajaks suletud... (See pani mind mõtlema- kas ma tulin siia tööle või elu nautima??) 

Öösel kui teised töökaaslased lõpetasid, läksime edasi kohalikku ööklubisse Vibe. See on kohutav koht tegelikult, aga linna ainuke klubi. Kuid seltskond ja muusika olid head :) Iirlasest kokk, kes alatihti köögis karjub, muutus jälle härdaks: "You know Estonia, you might think that Im an angry person, but Im not. Really." Ja nii ta seletas, et me ei tohiks tema karjumisi isiklikult võtta. No worries mate, ma pole kunagi selle pärast muretsenud.  

Aastavahetusel oli meil pubis mängimas 3 bändi, põhiesinejaks Evermore, väga tuntud bänd Perthist. Kuid kuna piletihind oli 130 taala (üle 100euro!!), siis paraku suurt tungi piletitele ei olnud. Ehk siis üks ebaõnnestunud õhtu. Kui kl 2 pubi suleti (jah, isegi aastavahetusel ei olda siin kaua lahti) asusime meie koristama ja vaikselt dringitama, et edasi peole minna. Üks kohalik poiss, kes meiega töötab, võttis meid oma sõbra majapeole kaasa. Meie saabumisel rahvast enam palju järgi polnud. Mängisime paaris pinksi (punktikaotamisel pidi lonksu võtma), osad piljardit, tegime shotte ning vedelesime basseinis. Suurt möllu just polnud, kuid tore siiski.

Ning nagu ikka, järgmisel hommikul Pikkuga varakult taas tööle... No see päev tundus küll kestvat kolme päeva jagu. Kanged kohvid ja palju rämpstoitu ei suutnud ka meie silmi õigesse asendisse nihutada ning tööisu tekitada. Oleks siis ainult meie baarileti taga sellised uimased kanad olnud, aga seda vist olid ka kokad köögis. Ühe lõuna kohti tuli liiga palju kaebusi (palju ootamist, väiksed portsud, kõrbenud liha v kala) ning tipnes sellega, et üks laud soovis raha tagasi, kuna söögis oli mingi putukas. Oioioi, mis karjumine läks lahti köögis. Managerid olid kohale kutsutud ja kokad taheti vallandada. Hoiatasin Pikkut ka, et kööki ei tasu lähiajal minna. Kuna mina olin sel päeval restorani pool, tundus mulle, et ka mina asjas süüdi, kuid ega tegelikult ei olnud..

Jamh, „It`s just been one of these days“.

Õhtusöögi ajal oli kokk endiselt endast väljas ning meeleolu mitte kõige elavam. 

Ahjaa, 1.jaanuari õhtul olin ka mina jälle paar tundi köögis (seda on varemgi juhtunud, et mind kokaabiks saadetakse), kuna kokkadel läks kiireks. Meisterdasin taaskord pitsasid (kaebusi ei tulnud nende üle, ausalt:).

 

Kui me lõpuks koju saime, võtsime Pikkuga kordamööda lõõgastavaid vanne.  Me tõesti vajasime seda.... 

Ning lõpuks on ka tuul tagasi tulnud ja majas taaskord õhk liigub. Saab taaskord normaalselt magada :)

Edu ja õnnestumisi uuel aastal, mu kallid! See tuleb parem ja toredam, olen kindel!  ;)