Michael on läinud ning maja on ainult meie päralt. How good is that? Me armastame seda maja! Siin võiks elada 2 nädalat järjest ilma toast lahkumata ja igavust tundmata. Meil on jooksulint, tumba täis filme, xbox ja wii ning saame lindistada kõiki oma filme ja seriaale, mida õigel ajal nägema ei juhtu. Ja loomulikult me diivanid, mis saab lamamisasendisse panna! Me pepud tunnevad end kui taevas ning hommikukohvi maitseb nendel juues 10x paremini. Kindlasti pakime need oma seljakotti kaasa.
Ja ma juba mainisin kord, et Pikkuga meil ei ole kunagi igav. Vabal päeval suudame end lõbustada kasvõi tagahoovis. Meie hundirattad, peapeal seiusd, tiritammed ja sillad:
Esmaspäeval oli meil firma jõulupidu, mille teemaks oli Whores and Pimps. Kõik managerid olid väga teemas sees, meie läksime vähe kergemat teed mööda. Tegime jõululoosi, niiet iga üks sai kuuse alt väikese pakikese. Korraldasime ka Pikkuga paar mängu. Aga peo juures oli kõige parem osa see, et meil oli open bar ehk joo kõike, mida hing ihaldab. Mina asusin kohe Baileys ja Kahlua kallale, ma lihtsalt jumaldan neid likööre! Esimesed 3 klaasi läksid vist 10 minutiga. Ning siis hakkasime katsetama muid kokteile. Kokkuvõtvalt sai segi joodud 10 erinevat likööri ja rummi, maitstud erinevaid õllesid ning viskisid. Üks manageridest valmistas mulle eriti hea joogi Frangelicost, aga selle retsepti ta mulle ei avaldanudki, pean selle ise välja nuputama...
 |
| Manager James (minu kingitud vööga) ja Pikku |
 |
| Töökaaslased. Kohalik poiss Aiden ja Franz |
Seega peol sai nalja, tantsu löödud ning mängitud - kõik tundsid end hästi ja seltskond muutus lähedasemaks :) Eriti üllatas mind Lorena - meie 1 manageridest. Tööl on ta alati väga nõudlik ning vaoshoitud ning peol lõi temas välja õige mehhiko temperament. Videos on ta ühe "ilusa" põllega. Kurikuulus gangnam style:
Mõned pildid veel meie kollektiivist:
 |
Austraalia on totter oma erinevate seadustega. Nt üks seadus, et baaris ei tohi isegi töötajad viibida üle teatud kellaaja. Seega pidime umbes kella 3 ajal platsi tühjaks lööma. Mis edasi...? Pikku ja Marili: "Hey guys, we have a free house, let`s go to our place!" Eiiiii, miks seda vaja oli?
Osad jalutades, ülejäänud 10 ühte autosse, kaasa joogid (1 kast õlle suudeti muidugi enne autosse jõudmist maha pillata ning millest terveks jäi 3 pudelit) ja suund meie juurde. Ülejäänud suutsid inimeseks jääda, kuid iirlasest kokk läks hulluks - lammutas me kuuske ja räuskas nagu siga aia vahel. Joogid põrandal, suitsukonid murul - hommikuks nägi me maja välja nagu sõjatsoon. Ning lisaks igas toas magas keegi. Käisin mööda maja ning ärevusega avasin uksi nagu šokolaadi kalendril, et kes sealt nüüd välja tuleb :D
Mina olin see, kes pidi kl 11 tööle minema, see päästis mind kodu koristamisest. Aga tööl ootas ees eelmise õhtu segadus.. Niiet koristada sain siiski...
 |
| Iirlane Paddy ei ole järgmisel korral enam peole kutsutud :D |
Nädalasees lahkusid ka Perthi poisid, kes olid Geraldtonis u 4 nädalat tööasjus. Muidugi ma kahtlen nende töö tegemises veidi, paistis rohkem nagu oleksid puhkusel - neil oli pidu 7 päeva nädalas. Kuna nad veetsid enamik õhtuid meie baaris dringitades, oli harjumatu kui neid ükspäev enam ei olnud... Sel ajal kui nad siin olid, andis üks poiss mulle oma hotelli toakaardi, niiet sain sealset basseini kasutada vabal ajal. Eriti hea oli see, et hotell oli täpselt pubi kõrval ning oli koht, kus oma pausid mööda saata :) Lahkumiskingiks saime neilt puldi hotelli autoväravate avamiseks, ehk õnnestub sellega basseini äärde hiilida. Suure jutuga nagu aussid ikka, lubasid nad kõik öömaja pakkuda kui taas Perthi jõuame.
Jamh, nendega oli tore, isegi liiga tore.. Üks neist otsustas lahkudes kaasa võtta ka killukese mu südamest (aga hästi väikese murdosa:)
Kurtsin Pikkule, et ma olen varsti südametu inimene ega hooli kellestki, sest koguaeg peab lähedasemaks saanud inimesi ära saatma.. Suvel Eestis Ermo mind selle eest hoiatas ka, nüüd saan aru, mida ta mõtles...
Aga pole hullu, mul on Pikku ja igav meil ei hakka :) Meilgi ainult 3 nädalat siin jäänud ja siis pakime kotid ning asume trippima -ees ootab põhja Austraalia vallutamine.
Järgnevad 2 nädalat me töötame palju, niiet minust ei pruugi midagi kuulda. Õnneks on 25. dets pubi kinni, saab vähemalt ühe õhtu jõule "nautida". Sel päeval oleme kutsutud Lorena (manager) poole õhtusöögile, ma usun et see saab väga tore olema. Minu ülesandeks jäi magusa küpsetamine. Otsustasin teha kringli ja trühvleid. Laupäeva hommiku veetsin poodides vajalikke koostisosi ostes ning süda jättis löögi vahele kui kassas arvet kuulsin. 100 taala?? Pardon me, kas te panite mulle topelt summad? Jah, elu on siin kallis, väga kallis...
Igatahes kaunist ja lumist jõuluaeg teile, mu kallid... Jõulurahu teie südamesse ning loodan, et jõuluööl täituvad teie salajased unistused!
No comments:
Post a Comment