Darwin

Teeme hetkel "aega parajaks" Darwinis, Austraalia põhjaterritooriumi pealinnas. 

Algul šokeeris meid iga asi selle linna juures.

Ootasime suurt linna, pilvelõhkujaid, palju poode ja eksootilisi randu. Ilmselgelt oli eeltöö tegemata.. Tegemist päris pisikese linnakesega, kus baarid, hostelid ja poed on kõik koondunud ühele-kahele tänavale.

Meie esimest hosteli nähes tabas järgmine ehmatus. Mis kuradi uberikku me nüüd sattusime? Mu eesti keel ei ole nii rikas, et seda hosteli kirjeldada - väikesed toad, köök õues, vana ja räpane. Võib olla tundus kontrast eriti suur, kuna olime ju tulnud uuest kõikide mugavustega majast. Teele (onutütar, kellega siin kohtusin üle pika aja) ainult naeris ja ütles, et aeg kogeda tõelist backeri elu. Mõlemad Pikkuga olukorrast "väheke" traumeeritud, mõtlesime, et nüüdseks ongi meie printsessielu läbi... 

Üle ühe öö me sinna siiski ei jäänud, sest päris selline ka üks hostel välja ei pea nägema.

Ja mis kõige hirmsam! Kui palju aborigeene siin on! Kõik tänava nurgad neid täis. Nad joovad, lärmavad, haisevad, kerjavad raha; näod on lõhki, kehad kärnas. Ei ole hullemaid olevusi maapeal olemas, ausalt. 
Austraalia seadused kaitsevad neid nagu pühalehmasid, mitte midagi ei tohi talle teha isegi kui tema sinu kallale tuleb. Kõige targem hoida nii suure kaarega eemale kui võimalik. 
Ükspäev andis pargis üks abo teisele peksa meie lähedal. See karjus nii, mis jube, aga vahele meie ometi ei lähe...

Igatahes Filipiinidelt tagasi jõudes tundus Darwin juba mõnusam ning on hakanud iga päevaga rohkem meeldima.

Võrreldes Geraldtoniga on linn nii elav, kuigi alles wetseason. Ehk siis õhk on kuum ja väga niiske, tihti sajab, kõik higistavad sea kombel nii päeval kui öösel. Mõne kuu pärast algab kuiv hooaeg ning siis pidi linn eriti inimesi täis minema. Kui mulle juba praegu meeldib siinne atmosfäär, siis ei oska ette kujutadagi, mis peagi toimuma hakkab.

Uskumatu, aga siin kubiseb Läänemaa inimestest, rääkimata eestlastest... Tänaval juhuslikult jooksen kokku tuttavate inimestega - tegelikult on see väga tore, tekitab koduse tunde. Õhtuti olemegi tuianud eestlastega linnas ja esplanaadil jalutades.

Ookeani siin ujuma ei lubata, meri on täis kõiksugu ohtlikke elukaid. Ujumiseks on linnas üks pisike piiratud rand ja Wave Lagoon. Selles viimases tehisrannas meiegi ulpinud. Põhimõtteliselt üks suur bassein, kus vesi on liikuma pandud nii, et tekiks lainete efekt.

Töötute elu

Oleme käinud Litchfield Rahvuspargis seiklemas. Austraalia tulles kartsin iga pisikest ämblikku, nüüd jalutan ringi vihmametsas, kus on käelaba suurused ämblikud, maod ja isegi krokodillid. Varustus ka kõigest plätud ja bikiinid.

Magnetic Termite Mounds

Rahvusparkides on jugade juures väikesed basseinid, kust inimesed jahutust otsivad. Need on ainukesed looduslikud kohad Darwini lähedal ujumiseks. Mõned ilusad kohad olid paraku ujumiseks suletud krokodillide ohu tõttu. 

Buley Rockhole

Rahvuspargid üsna suured ja vaatamist jagub mitmeks päevaks. Kuna Teelel oli autos olemas vajalik kraam telkimiseks, jäime ööseks kravanparki. Telk püsti ja gaasi peal õhtusöök - nii möödus meie 24. veebruari tähistamine.

Tolmer Falls

Wangi Falls

Cascades

Kuna me ei teadnud, millal uue töö leiame, otsustasime, et teeme peale Filipiine couchsurfingut. Kohalike juures peatumine on alati kasuks tulnud - nad teavad, kuidas asjad käivad ning aitavad alati nõu ja jõuga. 
Esimene vend, kelle juures peatusime, oli tegelikult vähe kahtlane. Ajas vist narkoäri - sõbrad tulid külla, käisid kambakesi mehe magamistoas, tegid telefonikõnesid ja ajasid rahasid taga.. Igatahes meile tundus olukord ebamugav ja ohtlik ning vahetasime peremeest. 
Teine poiss ja tema tüdruk aga hoopis teisest puust. Nädalavahetusel viis Harry meid linnast välja loodust avastama ja seiklema.

Robin Falls

Seiklusjanu ei piirdunud ainult ujumisega. Oli vaja ka kive mööda turnima minna. Ma tegelikult nii pabistasin, kuna ohtlikke elukaid siin metsades rohkem kui mitteohtlikke. Isegi suur kivi, mis minu suunas mäest alla hakkas veerema ja mille eest napilt ära jõudsin pageda, ei olnud maohirmust suurem.  

Ja õhtul kohalike juurde tooga peole. Väravast sisse saamiseks pidime ronima üle aia, sest peoperemees ei kuulnud uksekella. Muidugi ei tundnud meist keegi ka peoperemeest, aga internetis kommuunis oli kutse ja otsustasime kohale ilmuda.

Aga meid edasistest plaanidest siis...

Peale mitmeid tööotsingu päevi saatis edu. Me ei suutnud esialgu ära otsustada ja valida, kuhu me siis lõpuks läheme.
Saime avokaado farmi kontaktid, kus hooaeg praegu täies hoos. Aga selleks peaks sõitma põhja territooriumilt ära. Seega tuleks osta auto - käisime isegi vaatamas, kuid siiski midagi head silma ei hakanud. Väga kallist ei ole mõtet soetada ning romu võib meid teele jätta, seega riskantne ost alati.

Topless baar jäi välja (isegi särgiga töötamise võimalust pakuti, kuid siiski ei tundunud meile õige koht olevat:) 

Otsustasime minna tööle ühte turisti sihtkohta, mis tegeleb majutamise, jõe kruiiside ja metsiku looduse tutvustamisega; hüüame ise seda kohta krokodilli farmiks. Asukoht väga tuntud Kakadu rahvuspargi ääres, umbes 2h sõitu Darwinist. Hakkame töötama vastuvõtulauas, baaris, köögis ja üldse vist lööme käe külge igale asjale. Ootan põnevusega, sest näen seda metsikut loodust, mille pärast Austraalia teekond ette sai võetud. Ning lisaks saame kirja farmipäevad. 
Kui saime kõne, et oleme tööle võetud, olid rõõmustus suur, kuid siis ilmesed "aga-d".
Esimene "aga": palk ei ole kõige parem ning maha arvestatakse ka majutus ja toit. 
Teine "aga": kohas ei ole mingit levi telefonidel ega internetil ehk me oleme muust maailmast pikaks ajaks välja lõigatud.
Peale pikkasid kaalutlemisi leidsime, et see on siiski väärt kogemus. Oleme esialgu kahenädalasel katseajal, kui ei meeldi, laseme jalga (ning aprillist meil juba uus töökoht tegelikult olemas). 
Koht, kus mööduvad meie järgmised nädalad: http://www.pointstuart.com.au/

Armsad sõbrad, hoidke mind oma tegemistega kursis, paari nädala pärast olen taas levis (kui kroko saagiks pole langenud), et lugeda, mis teie elus toimunud!