Long time no see hey?

Kõige tüüpilisem tervitus kui pole kaua aega kohtutud... Olin juba ise unustanud, et mul blogi. Hea meel, et mõni hea tuttav ikka uurib, et mis juhtunud on ja oleks vaja updateda.

No kust ma siis alustan...

Jaaniks koju. Juuni-august 2014 oli mul suurepärane puhkus Eestimaal. Nii minnes kui tulles vahepeatustega Pariisis, et oma südamesõbranna üle vaadata.

Ellu tegi mu Pariisis viibimise sisutihedaks ja meeldejäävaks, et kojuminemise ootusärevus haihtus.

Mul oli veidi üle kuu aja aega, et koduste sõpradega „esmakordsed“ kohtingud ja catch-up pidada enne kui Mick kohale jõudis... Üritasin igast päevast võtta maksimumi ning täiel rinnal nautida Eestis olekut. Tick, läks õnneks!

Üritasin paari nädalaga Mickule näidata nii palju Eestimaad kui vähegi võimalik, ilma et teda päris ära tüüdata vanade hoonete ja kindlustega. „It’s different“ oli Micku tagasihoidlik vastus küsimusele, kuidas sulle Eesti meeldib. Haha, ma ei oodanudki temalt suurt arutelu. Kartuli söömisest sai siiber, aga grill ribisid oleks poiss tahtnud Austraalia kaasa tuua :)

Valge Daami p2evad

Tagasilennul oli Sinapuris paar tundi lendude vahel aega, et linnaga tutvuda. Väga moderne ja võimas!

Austraalia naastes pidin Micku järgi väheke ootama, et ta lõpetaks pooleli oleva töö projekti ja me koliks uude linna (sest teda ootas seal järgmine töö). Siin me oleme – Newcastle. Meile mõlemale see variant sobis, sest Micku enda kodu, sõbrad ja pere ainult 1,5h sõidu kaugusel ning mina saan oma linna- ja rannaelu nautida :) ning Sydney ainult 2h sõidu kaugusel, niiet head Eesti sõbrannad ka läheduses. 

Micku oodates keetsin maal moosi

Micku venna kihluspidu.

Micku 6ed-vennad

Töö otsimine ei kestnud pikalt ka minul, alustasin kohviku tööga juba teisel nädalal. Maja otsimine võttis vähe kauem, sest oli vaja leida maja, kuhu lubati koerad ka tuua. Kuigi Hooch ja Tess on õuekoerad, on raske leida maja omanikke, kes lubavad koeri pidada.

Arvame, et meil oli hea leid – garaaži, 3 magamistoaga, suure aia ja mõnusa terassiga kivimaja linna südamest väljas järve lähedal.

Sõber trasportis mööbli Micku endisest kodust kohale ja kodu mängimine võis alata.

Maapoisi hingega Mickule ei andnud rahu, et elab ranniku ja järve ääres, aga kalal ei saa käia. Nüüd oli vaja paat muretseda. Paari kuu pärast saigi pere täiendust – 4,9m Quintrix Top Ender (mis iganes see ka tähendaks...)

Ja nii see igapäeva elu läks – töö, kodu, kalalkäik, koertega jalutamine ja mõned nädalavahetused sõit maale Micku koju.

Vallatud Vestid Sydneys

Micku 30. sünnipäeva pidu oli üpris suurelt ettevõetud, kuid paraku umbes pooltel tulla ei õnnestunud. 2 suurt lammast vardas, õlle vaadid külmas ning sõbrad hoos. 

November ja detsember oli mul tööl nii kiire, et lugesin päevi jõulupuhkuseni.

Juba kolmandad jõulud kuuma kõrvetava päikese all, seekord Micku pere seltsis.

Uue aasta alguse tegi põnevaks ema külla tulek. 2 nädalat elasin turisti elu, avastades külastamata paiku ja vedades ema mööda vaatamisväärsusi ja randu. Arvan, et ta sai oodatud puhkuse ja väikse maigu minu siinsest elust.

   

Viisa avaldus sai sisse antud umbes 6 kuud tagasi, kuid uudiseid ei ole. Võib olla pean peagi kotid kokku pakkima ja suuna koju võtma?