Thursday, June 11, 2015

Kolmandat korda põhjaterritooriumile

Puhkus sõprade ja perega troopilisel põhja territooriumil.

Ehk Micku parima sõbra pulm Darwinis.



Pulm oli väga, väga, ilus ja südmalik. Pruutpaar nägi vapustav välja, kaasaarvtud Best Man :) 
Peoplatsile jõudes viskasid enamus tüdrukud kingad jalast ja trall jätkus paljajalu.





Handsome Best Man


Happy couple
Tegin Mickule selgeks, et vunts mulle peale ei lähe

Nashy on tegelikult pärit samas linnast, kust Mick. Kuid poiss leidis oma südamedaami Darwinis ning pulmad otsustati seal pidada. Mick, Nashy ja veel paar sõpra alustasid sõitu üles paar nädalat varem, et kalastada ja veeta aega poiste seltsis (mainin ära, et see oli üle 4000km pikkune sõit). Ülejaanud pere ja sõbrad lendasid 4-5 päeva enne pulma. 

Meie Mickuga rentisime nädalaks Stacey ja Nathaniga mõnusa katusekorteri, kust avanes linnale ja merele ilus vaade. 
Veetsime lõbusalt aega Darwini turistilõkse külastades.


BIG no - vuntsist võid ainult unistada



Ma arvan, et teie kodused ei mõista kui suured ja ohtlikud on siinsed soolavee krokodillid. Nad on kuni 6m pikad ning kõige tugevama lõuahaardega tegelased. Troopilisel põhjaterritooriumil on ujumine enamik ajast keelatud, iga jõgi ja muu veesopp kubiseb nendest. 


Suured kurjad põhjaterritooriumi elanikud

Peale Darwini võtsime Mickuga kahekesi suuna idakaldale, 3000km sõitsime enne kui rannikuni jõudsime. Muidugi ei olnud Mickul veel kalastamisest siiber ja pidi minu ka viima kuskile pärapõrgu.


Tegin Mickule selgeks, kes meie peres kõige rohkem kala püüab.











Oma telklaagrit kokku pakkides meenus, et sellest ei olnud veel pilti teinud. Nii vaese nägemisega me siiski 4 päeva ei elanud, meil oli suur nn telk söögilaua ja peakohal juhuks kui vihma tuleb.
Hommikusöögiks oli meil igal hommikul peekon ja munad, õhtusöögiks kala :)  



Tegime peatusi ka rahvusparkides, et 3000km pikkune sõit huvitavamaks teha. Ega sõites muud ei näe kui punast tolmu ja mõningaid loomi.




Lehmade vabadust siin maal taradega ei piirata


Eduth Falls



Lawn Hill rahvusparki sõit oli korralik seiklus. Mitu sada km mööda kruusateid, vahel isegi üle põldude, kus teerajast enam sotti ei saanud. Aga kohale jõudsime ja üllatusime kui palju. 










Ranniku äärde tagasi jõudes põrutasime maagilisele saarele Magnetic Islandile, kus ma varem Meriliniga käinud. Sain tarka mängida ja Mickule ümbrust näidata. Rentisime vahva vanaaegse sõiduki, mida Mick endale nüüd soetada tahab.  











Sealt edasi Airlie Beach, kus külastasime ühist sõpra Luke, kelle juures Dalbys ma kunagi elasin. 


Linna bassein

Jälle kalale
Whitsunday on valge liiva ja helesinise veega paradiis

Puhkus läbi. Oleme Gladstones, mis on üks inetumaid linnasid Austraalias - tööstuslinn süsisadamate ning elektrijaamadega. Siia tõi meid töö. Teeme Mickuga mõlemad paari kuu pikkust hooldustööd elektrijaamas. Juhtmeid me kumbki ei näpi - Mick juhatab vägesid keevitajate seas ja minu ülesanne on jälgida ohutust. Päris igav on aga tasub piletid Eesti :)  
  

Sunday, March 1, 2015

Long time no see hey?


Kõige tüüpilisem tervitus kui pole kaua aega kohtutud... Olin juba ise unustanud, et mul blogi. Hea meel, et mõni hea tuttav ikka uurib, et mis juhtunud on ja oleks vaja updateda.


No kust ma siis alustan...
Jaaniks koju. Juuni-august 2014 oli mul suurepärane puhkus Eestimaal. Nii minnes kui tulles vahepeatustega Pariisis, et oma südamesõbranna üle vaadata.
Ellu tegi mu Pariisis viibimise sisutihedaks ja meeldejäävaks, et kojuminemise ootusärevus haihtus.













Mul oli veidi üle kuu aja aega, et koduste sõpradega „esmakordsed“ kohtingud ja catch-up pidada enne kui Mick kohale jõudis... Üritasin igast päevast võtta maksimumi ning täiel rinnal nautida Eestis olekut. Tick, läks õnneks!















Üritasin paari nädalaga Mickule näidata nii palju Eestimaad kui vähegi võimalik, ilma et teda päris ära tüüdata vanade hoonete ja kindlustega. „It’s different“ oli Micku tagasihoidlik vastus küsimusele, kuidas sulle Eesti meeldib. Haha, ma ei oodanudki temalt suurt arutelu. Kartuli söömisest sai siiber, aga grill ribisid oleks poiss tahtnud Austraalia kaasa tuua :)


Valge Daami p2evad






















Tagasilennul oli Sinapuris paar tundi lendude vahel aega, et linnaga tutvuda. Väga moderne ja võimas!







Austraalia naastes pidin Micku järgi väheke ootama, et ta lõpetaks pooleli oleva töö projekti ja me koliks uude linna (sest teda ootas seal järgmine töö). Siin me oleme – Newcastle. Meile mõlemale see variant sobis, sest Micku enda kodu, sõbrad ja pere ainult 1,5h sõidu kaugusel ning mina saan oma linna- ja rannaelu nautida :) ning Sydney ainult 2h sõidu kaugusel, niiet head Eesti sõbrannad ka läheduses. 



Micku oodates keetsin maal moosi

Micku venna kihluspidu.


Micku 6ed-vennad


Töö otsimine ei kestnud pikalt ka minul, alustasin kohviku tööga juba teisel nädalal. Maja otsimine võttis vähe kauem, sest oli vaja leida maja, kuhu lubati koerad ka tuua. Kuigi Hooch ja Tess on õuekoerad, on raske leida maja omanikke, kes lubavad koeri pidada.
Arvame, et meil oli hea leid – garaaži, 3 magamistoaga, suure aia ja mõnusa terassiga kivimaja linna südamest väljas järve lähedal.
Sõber trasportis mööbli Micku endisest kodust kohale ja kodu mängimine võis alata.















Maapoisi hingega Mickule ei andnud rahu, et elab ranniku ja järve ääres, aga kalal ei saa käia. Nüüd oli vaja paat muretseda. Paari kuu pärast saigi pere täiendust – 4,9m Quintrix Top Ender (mis iganes see ka tähendaks...)





Ja nii see igapäeva elu läks – töö, kodu, kalalkäik, koertega jalutamine ja mõned nädalavahetused sõit maale Micku koju.





Vallatud Vestid Sydneys
Micku 30. sünnipäeva pidu oli üpris suurelt ettevõetud, kuid paraku umbes pooltel tulla ei õnnestunud. 2 suurt lammast vardas, õlle vaadid külmas ning sõbrad hoos. 






November ja detsember oli mul tööl nii kiire, et lugesin päevi jõulupuhkuseni.
Juba kolmandad jõulud kuuma kõrvetava päikese all, seekord Micku pere seltsis.





Uue aasta alguse tegi põnevaks ema külla tulek. 2 nädalat elasin turisti elu, avastades külastamata paiku ja vedades ema mööda vaatamisväärsusi ja randu. Arvan, et ta sai oodatud puhkuse ja väikse maigu minu siinsest elust.





















   













Viisa avaldus sai sisse antud umbes 6 kuud tagasi, kuid uudiseid ei ole. Võib olla pean peagi kotid kokku pakkima ja suuna koju võtma?