Vietnam

Häbi on kui hiljaks ma oma Aasia seiklustega olen jäänud. Viimane riik Vietnam on lühidalt ja piltide rohke. 

Esimene peatus pealinnas Hanois. 

Langesin tänava müügimehe ohvriks, pilt läks kalliks maksma

Aasias ei saa sa mööda tänavatoidust

Arvasime, et ostsime miskit head, kuid peale esimest ampsu lendas prügikasti

Äri tänavaserval

Ho Chi Minh'i mausaleum

Presidendi kodu

Hanoi käisime naistega ka Snake Villages ehk Mao külas. Tegelikult maod just tänavatel ringi ei hulgu, kuid restoranides pakutakse värsket maoliha küll. Kui tahad erilist "maitse elamust" siis võid ära süüa ka tuksuva südame ning peale rüübata verd. 

Iuuuu, kindlasti teist korda ma seda ei teeks!  
Link video vaatamiseks

http://youtu.be/xHT676UkOcg

Selle mao elupäevad on loetud. Langes meie lõunasöögi ohvriks. 

Rüüpame verd

Poiss läheb pannile

7 erinevat rooga maost

Pealinnas peamised turistikad külastatud. Otsustasime ette võtta midagi pöörast - rentida mootorrattad ja põrutada naistega omapäi mägedesse eemale linnadest ja turistidest. Kui mina muidu väga põdejas pole, siis seekord ikka mitmeid kordi tahtsin alt hüpata ning ja plaani katki jätta. Aga plikad ei nõustunud ja tehtud see sai. Rentisime rattad, võtsime need öörongile ja sõitsime üles peaaegu Hiina piirini. 

Öine rongisõit

Esimese päeva teekond oli hirmus, kohati läbipääsmatu, kruusane ja mudane. Asfaldist ei tasu mägedes väikeste külade vahel unistadagi. Vaated oli seal aga super, super ilusad! Riisiterrassid vaheldusid eksootiliste taimede ja puuvilja istandustega. Kõik kandsid rahvuslike riideid ning põllutöid tehti ilma masinateta. Kogu see piirkond oli hiljuti turistidele suletud ning seetõttu ka täiesti erinev ülejäänud Vienamist.

Lõunapaus maisipõllul. Naised rahvuslikus riietes.

Lapsed varakult karjas

Mootorrataste rendist anti kaasa popp jope

Kui vanemad töötavad, hoiavad lapsed lapsi.

Kukkumisi tuli kõigil ette, aga sellistes tingimustes ei olnud see üllatav. Võite mütsi maha võtta - 3 naist tegid omapäi 800km ringi piirkondades, kuhu turiste veel saabunud pole ning inglise keelest aru ei saada. Seetõttu pidime paraku 5 päeva toituma üksnes nuudlisupist või praeriisist, sest muid termineid me kohalikus keeles ei teadnud. Ning üle pika aja saime külma tunda - teksapüks pidi jalas olema ning kindad-pusad-joped seljas. Vähemalt ei saanud vihma, mis oleks teeolud veel mitmeid kordi hullemaks teinud. 

Mitte just Soome kiirtee

Kaardilugeja Teele

Uhke rattakott eks

Semud

Vaene peps

Iga kurvitagune võttis sõnatuks

Kaardilugemise peatus

Pühapäev turul

Aurutatud saiap2tsid

Sellal kui naised kaupelvad,  veedavad mehed aega baari nurgas

Restorani nurk

Parim nuudlisupp, mida kogesime. Ja alla $1

Lihalett just meid ostma ei kutsunud

Nurgatagune klatsijutt

Ja tagasi pealinna suunas

Marget oli kommitädi

Ja uskuge mind... Mu kann pole kunagi nii haige olnud kui peale seda trippi. Mitu head päeva ei tahtnud ma ühelegi kaherattalisele sõidukile enam istuda.

Mudavann

Aasias veetakse kõike rolleriga

Halong Bay. Maailmapärandi listis kui laht sadade kaunite lubjakivi saarekestega. No ilmadega ei vedanud ja ujumisest ei tahtnud kuuldagi. Olime tuuri bronnimisel mures, et kindlasti satume laevale, kus on ainult pensionärid või asiaadid. Väga palju mööda ei pannudki. Meiega sattus õhtusöögilauda saksa-brasiilia paarike vanuses 50 ja natuke peale. KUID selle paarikesega sai nalja kui palju ning järgmised 3 päeva olid nad meie parimad sõbrad. Super seltsivad ja lõbusad ning kutsusid meid oma kasulasteks. Vanakesed pidasid meiega igal õhtul sammu ning tegid noortele silmad ette, kes varem voodi pugesid :)

Dau Go koobas

Vesi pole äritsemisel takistuseks

Floating villlage. Küla lahel. Ja ausalt inimesed elavad nii

Pärlifarmi külastus

Nagu mainisin - mitmes kohas tehakse põllutöid veel käsitsi

Meie kasuvanemad Miguel and Renate

Algas teekond mööda Vietnami idakallast alla poole. Paari päevased peatused (ajaga läks kitsaks) mõnusates kuurortlinnades, et aega beachul veeta. 

Hotell buss

Hotellbuss säästab reisipäevi

Hoi An. Mõnus romantiline väikelinn Vietnami keskosas, mis on tuntud kallite restoranide (Aasia mõistes), laternate ning "õmblustöökodadega". Seal ootas meid ees Ryan, Lõuna Aafrika kokapoiss, kellega tutvusime Laoses. Ta tegi seal nn ametialast praktikat, et Vietnami toidu kogemust saada. Poiss organiseeris meile majutuse, tutvustas meid oma kohalikele sõpradele ning sisustas meie aja Hoi Anis. 

Kuna Ryan oli igasuguste maitseelamuste peal väljas, siis meie põhitegeuvs Hoi Anis oli söömine ja igasugusen võõramaise degusteerimine. 

Kohalikele maksab isegi tänavatoit 3x vähem kui turistile. Meile sobis, olime ju kambas kohalikega :)

Cao Lau. Nämmmmmmm

Päikese käes kuivatatud toores liha. Maitsesime, jäime ellu, aga rohkem ei taha.

Konnad, angerjad ja muud limused õhtusöögiks. Kohalikule taaskord hind 2x odavam

Hoi Ani gang

Hommikukohvi kohalikega

Puuvilja äritsejad

Juhtusime ka nägema, kuidas Vietnami leiva tegemine käib. Tainas aurutatakse, lastakse kuivada krõbedaks, grillitakse mõnusalt pruuniks ja pakitakse kotti. Ja nii iga "pätsike" käsitsi! Töö nagu vangilaagris. 

Ryan sebis meile majutuse samasse majja, kus temagi peatus - kohalike kodus (homestay). Kuna asiaadid on toidujagamisel erakordselt helded, siis saime meiegi osa suurest söögiorgiast.

Lõhki minemise äärel

Hoi An rannailma meile ei pakkunud

Aeg edasi liikuda. Nha Trang - võrdluseks võiks tuua Narva. Mereäärne linnake, kus iga teine turist on venelane. 
Kohtasime päevasel paadireisil teisi noori backpacekreid ning tegime Nha Trangi meeldejäävaks korraliku peoga. 
Paljudel oli sarnane marsruut ning sattusime kokku samade inimestega ka järgmistes linnades.

Da Lat. Vietnami lillepealinn sisemaal.

Grazy House 

Hosteli tuba Grazy houses

Mootorrataste rentimine oli meie põhitegevus

Kuivatatud puuviljad

Mui Ne. Taaskord rannapuhkuse sihtkoht, kus venelased võimu võtnud. Kuulus lohesurfi sihtkoht Aasias. 150km bussisõiduks kulus 6-7h. Teekonda vaadates mõistate.

Hotellist trepid otse mereranda.

Kaluriüla

Värsked mereannid õhtusöögiks.

Viimane linn - endine Saigon, nüüd Ho Chi Minh.
Sõjamuuseumi väljapanek pani iiveldma.

Ryan ei lasknud meid ilma kolmandat korda kohtumata minema. Järgnes meile Hoi Anist. Muidugi avanes ka võimalus meile oma uut ülikonda demonstreerida.

Jah, taaskord sai maha peetud mäletamisväärne lahkumispidu. 

Vietnam oli võrreldes teiste Aasia riikidega rohkem arenenud ja läänelikuma eluviisiga (välja arvatud muidugi mägedes põhja osas, kus mootorratasega tuuritasime). Kõige rohkem üllatas aga venelaste osakaal. Kõik mere äärsed linnakesed on pungil vene turistidest ning kohalikud isegi räägivad vene keelt paremini kui inglise keelt. Rääkimata, et paljud restoranid, reklaamid ja muud sildid olid vene keelsed. Tõsimeeli oli tunne nagu oleks Narva sattunud. Enamik kordi alustati vestlust meiega vene keeles. Lõpuks muutus see päris tüütuks - iga ida eurooplane ei ole siiski venelane. 

Meil oli tüdrukutega uskumatult äge 2 kuu pikkune reis Kagu Aasias. Kohtasime super ägedaid inimesi ja nägime rohkem ilu kui oleks osanud ettegi kujutada. Rääkimata maitse elamustest, mida kogesime. Aasia toit on super, sealset riisi ei saa võrrelda sellega, mida meie sööme. Kuid oleme ausad - peale kahte kuud nuudlite ja riisi söömist maitses kana šnitsel ja korralik tükk liha taevalikut :)

Ma siiani imestan kui palju inimesi rändab mööda maailma. Aasia on pungil noortest seiklusjanulistest matkjatest. Kindlasti on Aasia nii populaarne just oma odava eluviisi pärast ent siiski paari kuu pikkune seiklus nõuab omajagu säästmist. Kui juba see reis ette võtta, siis tasub ka kõikvõimalikud vaatamisväärsused ja atraktsioonid ära külastada.  

Tahan järgmiseks seikluseks Tai läbi ja lõhki ette võtta, kuid enne pean kõvasti töötama, sest mul oli kokku 5 kuud puhkust, mis näris rahakoti täitsa läbi.