Kambodža

Kaks kuud tagasi lubatud pildid ilmusid lõpuks!

Peale pikka Aussi roadtripi ei olnud aega välja puhtagi kui väljus lend Aasia. Mul oli öölend ning jõudsin Kambodža pealinna Phnom Penh'i hommikul vara. Olin rampväsinud ja plaanisin otsejoones hotelli magama minna. Lennujaamast väljudes sain valuutapunktist mõnesaja taala eest ligi miljon kohalikku riili - juhei, taaskord miljonär. Rahapakk käekotti (rahakotti selline patakas lihtsalt ei mahtunud) ja tuktuki peale ning hotelli suunas. Väsimus oli käega pühitud - tundsin end nii hästi olles tagasi selles tüüpilises Aasia keskkonnas: kuumus ja niiskus, kaos liikluskultuuris, "ärimehed" tänava nurkadel, aasia söögi lõhnad tänavaputkadest ning...mega odav alkohol. Love it!

Hotellis kõht täis söödud ja liftis tutvutud San Fransisco naisega sammud turule. 

Siesta. Avan kl 18 ajal silmad, aga Teele ja Marget, kes pidid kl 16 ajal saabuma, polnud ikka jõudnud. Ja siis u 2 min hiljem juba kuulsin tüdrukute kilkamist korodoris. Kohal. 

Õhtusöök ja jalutuskäik jõe ääres. 

2.päev Phnom Penhis puhas turistikas: Killing Fields ja S-21 vangla (endine koolihoone). Kohad, kus aastatel 1975-1979 toimus kohutav kambodžalaste piinamine ja tapmine. 4 aasta jooksul tapeti seal kokku üle 200 000 mehe-naise-lapse, kes tundusid vähegi ohtlikud uuele punaste režiimile ja veel nende endi rahvuskaaslaste poolt. Naisi vägistati, lapsi isegi taoti vastu puud surnuks. Eluga pääses üksnes 7 inimest! 

Aga taolist piinamist ja tapmist esines mitmes piirkonnas ja kokku hävitati 3 miljonit inimest ehk iga neljas inimene!

Vangla

Kong

Päris kurb ja mõtlema panev tuur. Eriti šokeerivaks tegi asjaolu, et see juhtus vähem kui 40 aastat tagasi ning mõni asjaosaline siiani kohtuall. 

Turule kraami kokku ostma. 

3.päev Royal Palace ja National museum. Palees oli miski tähtis miiting rootslatega ja põhikoda me ei saanudki näha. Muuseum aga liiga igav meile, kuna väljapanek koosnes erinevatest buddha kujudest ainult.

National Museum

Pealinnast küllalt ja suundusime edasi lõunasse rannapuhkust pidama. Buss Sihanoukeville oli isegi wifiga (töötas küll ainult pool teest) ja laiutamis ruumi kui palju.

Õhtusöögiks kindlasti värsked mereannid! Oma roogasid oodates tüütasid meid tänavakaubitsejad oma käepaelakeste, snäkkide jmga. Korralik jämm käis niidi tädidega, kes tahtsid su jalgu raseerida: "Oh my god miss your legs are so hairy!" Ja siis algas demonstreerimine, kuidas ta niidiga rullides karvad välja tõmbab. Tükk aega läks kui õnnestus neile selgeks teha, et me ei ole huvitatud. Käepaela müüa lasi isegi pisarad valla. 

Sihanoukvilles saime järgmine päev osa meeletust vihmavalangust. 

Ahjaa! Teadsime, et seal eestlaste juhitav hotell, kuid rannal jalutades sattusime ka baari, mille omanikud eestlased. Tädi Ailiga juttu puhudes selgus, et läheduses pesitseb üpris palju eestlasi. 

Paadiga Sihanoukvillest edasi paradiisisaarele Koh Rongi - puhas sinine vesi, valge liivarand, mereäärsed restoranid-baarid. Ning täitus mu üks järjekordsetest tobedatest unistustest - ööbida bungalows. 

Esimene öö möödus põnevalt. Nimelt mina ja Marget jäime peale õhtusööki veel baari kokteilitama ja tanstima, Teele otsustas hütti tuttu minna. 

White Russian on meie lemmik

Miski pidu oli, et mehed pidid naiseks riietuma

Öösel suure lauluga koju ja väsimusest kukkusime voodi. Ühel hetkel läbi une kuulsime, kuidas Teele kellegi pihta karjub: "Who are u? What are u doing here? Go out!" Selgus, et meile oli öösel läbi akna külaline tulnud. Asja tegi hirmsamaks veel, et tuppa saamiseks pidi ta läbi Margeti voodi tulema. Oleksin oma voodi täis lasknud kui avastanud, et keegi minu voodis olnud või silmi avades keegi voodi ees seismas nagu Teelel. Me ei teagi, kas tüüp eksis kogemata või tuli sisse halbade kavatsustega või oli ta kohalik või turist ent välja ajades õnneks vastupanu ei osutanud. Aga järgmine hommik olime kõik päris shokeeritud ning igal järgneval ööl päris rahulikult enam magada ei julgenudki. 

Riis, nuudlid, nuudlid, riis - Aasia põhitoit

Jalutuskäik läbi džungli viis meid eriti eksklusiivsesse randa teisel pool saart. Long Beachi tegi mõnusaks sealne vaikus ja rahu kuna turistidele pole sealsed bungalowd veel ametlikult avatud.

Minu "sõbrad" metsikud pühlvid

Okei, ilm ei olnud just kõige ilusam sel päeval

Peale paari päeva Koh Rongil võtsime paadi edasi järgmisele saarekesele - Koh Rong Samloem'le, mis oli vähe vaiksem kui eelmine. Tolkorral otsustasime ööbida peaaegu, et värskes õhus. Hommikul silmad avades võisid voodist merd imetleda. 

Võte voodist

Jälle ristusid me teed Sihanoukvilles tutvutud kohalike eestlastega. Üheskoos tegime ka grupipildi, mis peaks ilmuma detsembrikuu Eesti Naises (ei ilmunud). 

Praegu veel üpris vaiksed ja eksklusiivsed saared muutuvad paari aastaga oluliselt. Igal nurgal oli kuulda haamri kopsimist ja sae undamist. Bungalowd ja uued restoranid kerkivad igale vabale pinnale. 

Tempo peal ning ühte kohta kauaks pidama jääda ei saanud. Saartelt naastes öise hotellibussiga teekond Siem Riep'i, kus asub üks maailmaimedest - Angkor Wat - maailma suurim religioosne kompleks.

Smuuti enne hotelli bussile minemist

Marget sai üksinda laiutada

Paistab mugav, kuid sirutamis ruumi polnud ning konarlik tee magada ei lasknud

Öömajade ette broneerimisega oleme laisaks muutunud ning otsime sobiva käigupealt. Ei ole kõige keerulisem missioon: jalutad ise 10min ringi ja uurid hindasid ning vaatad tube või palud tuktuki juhil viia sobiva hinnaklassiga hotelli. 

Siidi farm Siem Riep'is.

Pole ime, et siid nii kallis on

Puhas käsitöö

SHOPPING!

Lõhna ei tasu kirjeldada

Riisi sordid

Aasia puuviljad on üle prahi!

Rahvuslik tants

Aasias võib endale iga päev restoranis einestamist lubada

Rentisime Angkor Wati minemiseks jalgarattad (Siem Riepist u 12km väljas). Äratus kl 4 hommikul, et päikesetõusuks kohal olla. Uskumatu, mis rahvamass sinna liikus. Algul arvasin, et oleme ühed vähestest lollidest, kes viitsivad selle jandi ette võtta, kuid rahvast voolas sinna nagu muda. 

Kokku väntasime u 40km seal maailma suurimal templite alal. Võimas, väga võimas! 

216 hiiglaslikku nägu - Bayon tempel

Tomb Raider filmiti selles templis - Ta Prohm

Koduteel tegid meile teeääres nalja ahvipoisid. 

Siem Riep saab meie poolt 5 punkti Jaapani resto eest. Mõne taala eest lubati 80min süüa palju tahad. Kuum pott toodi nina alla ning ise hakkasid erinevaid komponente lisades suppi keetma. Lisaks riis, kana, nuudlid, salatid ja isegi magustoit. Me ägisesime ja veeresime sealt restost välja. Mitu tundi pidime seedima enne, et rummi pudeli kallale asuda.

Üks mõnus pidu tuli ka Siem Riepis maha pidada. 

Sõber Vladimir :P

Siem Riepist ära saamine Laose suunas oli tõeline komejant. 

Ehk siis. Kolmest kohast öeldi meile, et buss ei lähe kuna kuskil uputab. Jätkasime otsinguid ja siiski leidsime bussi, mis pidi varahommikul väljuma ning jõudma Laose lõunanpiirile 4000 Island'ile hilisõhtuks ehk u 14h bussisõit. Olime lugenud internetist reisiblogisid, milles inimesed räägivad hirmujutte 34h pikkusest reisist. Nii juhtus ka meiega. Umbes poolel teel toimus bussi vahetus ning kokku sai 8 valget inimest, kes sokutati kohalikule minibussile. Mingi hetk oli meid 18 inimest 11 kohalisel mikrobussil + kruusatee, mis tolmas hullumoodi. 

Kokapoiss aka white nigga Ryan Lõuna Aafrikast

Nii meie sõprus sündis

Tegelikult ei saa seda isegi teeks nimetada, sest koosnes üksnes aukudest. Vähemalt sai nalja kuna meid oli mõnus punt kuuest erinevast riigist: eestlased, brasiillane, poolakas, lõuna aafriklane, hollandlane ja sveits. Õhtul kella 10 ajal (juba 2h tagasi oleks pidanud olema Laoses) peatus buss piiri lähedal asuvas Stung Trengi bussijaamas ja keeldus meid edasi viimast. Me olime hämmingus, et mis nüüd toimub! Kõik korda mööda hakkasid helistama firmadele, kellelt piletid osteti ning tõstma põrgukisa. Oli ju lubatud, et jõuame samal päeval Laose, mitte et peame öö veetma Kambodžas ja hommikul uue bussi võtma (+ uus pilet). Jaurasime vist ligi 2h ning terve linn teadis, et 8 backpackerit protesteerivad ning nõuavad kompensatsiooni. Lõpuks jõudsime lahenduseni, et jääme küll öömajale (piir oli suletud ka juba selleks ajaks), kuid homme saame edasi reisida vanade piletitega. 

Hommikul kl 9 olime kõik valmis lahkuma, kuid 2 korda pidi bussijaama töötaja tulema teadvustama, et minek hilineb. 

Ehk siis ärasõit toimus u 2h hiljem lubatust. Lõpp-sihtkohta jõudsime seega õhtul kl 16 ajal ehk 20h hiljem plaanitust. Aga vähemalt jõudsime ja suure nalja saatel :)

Pean ka ära mainima, et kohalikud naised lasevad ringi pidžaamades. Ausalt, pikkades värvilistes, mõmmide ja lilledega pidžaamades. Mitte ainult väikestes külades, vaid ka pealinnas. 

Tavaline et naised panevad  pidžaamas ringi

Kambodža ja Laose piiripunkt

Tänu sellele insitentsile tekkis meil üliäge 9 liikmeline punt, kellega 4000 Islandil Laoses möödusid väge vinged päevad. 

Aasias võtab kõik palju rohkem aega kui lubatakse. Aga see ongi üks selle võludest :)

Seiklusteni Laoses!