1. advent

Reedel tulid Alicantest ja Valenciast eestlased siia. Tahtsid meie pool ööbida, aga meile olid külla tulnud ka Jonase sõbrad ja seetõttu ruumi polnud. Õnneks sai Mariin nad kõik majutatud.

Aga üldiselt jätkusid reede ja laupäev pidude taeva all.

Pühapäeva hommikul lõpuks jõudsime ka turule ja missale. St seekord jõudsime mina ja Kerti õigeks ajaks, Ott ja Mariin magasid sisse.
Turg oli ikka tõesti omaette kogemus. Kauplejad ainult karjusid: un euro, un euro! Muidugi oli meil seljataga ainult paar tundi magamist, seega oli see väga väsitav. Aga üldiselt oli seal KÕIKE: riided ja söök vaheldumisi, maitseained, jalatsid, mänguasjad ja kõike mis vähegi veel olla saab :P Nagu üks suur laat. Aga tõesti SUUR, ühest otsast teise käimine juba võtab kuskil 1,5h aega.
Me Kertga ostsime endale kastitäie hurmaasid. Need on nii head magusad siin. Kasti täis (14 hiigelsuurt hurmaad) maksis ainult 2,5 euri. Me mitu korda küsisime üle, et kas ikka saime hinnast õigesti aru. Naeruväärselt odav. Mandariine ostsime ka, aga selle hind oli kuskil 1.-eur/kg, no pm sama nagu Eestis vist. Ning pähkleid :)

Peale turgu siis missale ja siis Ando juurde pannkooke küpsetama ja esimest adventi tähistama. Ühesõnaga orav rattas terve päev. Tegelikult terve see nädal. Ja no tõesti praegu on zombi olek.

Ning praegu olen veits nukker kui aus olla. Ehk väsimusest, võib olla sellest et jõulud hakkavad saabuma, võib olla sellest et vaatasin kurba filmi, ma ei tea.... Aga igatsus koduste järele täna kõige suurem. Tahaks, eem ..... aaah, palju asju tahaks :)

Nii, ma nüüd üritan magama jääda, tahaks ühe öö selle nädala jooksul magada vähemalt 8h.
Head ööd :)

Täiskuu ööd

Need mõjutavad, ausalt ka.

Nt kuigi pühapäeva hommikul magasin ainult 5h, ei suutnud ma öösel uinuda. Vaatasin mitu tundi voodis filmi ja peale seda vähkresin veel päris pikalt.

Esmaspäeval salsas siis Mariin ütles, et on täiskuu. Ja no sama jama sel öösel: kl on 2 öösel ja võimatu uinuda…

Teisipäeval ritmicas tantsisime dšaivi või no rock&rolli.. Ma olin nii üllatunud, et mitte keegi ei osanud seda. See on ju meie põhi tants kõrtus Greasi jm lugude ajal. Vähemalt üks kord kui ma oskasin kõike õigesti kaasa teha, jepii. :)

Ja teisipäeval oli minu esimene käik Mae Westi, Granada suurim klubi vist. Kerti algus ütles, et tema ei tule, sest temal kolmap kl 8 kool. Aga no talle ei andnud vist süda ikka rahu ja siis otsustas ka tulla. Enne kõlas ähvardus: “Kui mul homme hommikul ettekanne ebaõnnestub ja ma teen end kõigi ees lolliks, siis see on sinu süü, Marili”. :D Aga tema vähemalt sai peale seda loengut minna koju magama. Mina pidin kl 10-16ni koolis olema.

Aga mulle meeldis väga klubi, suur ja ilus. Ning kui palju tüüpe seal oli, uuuuuh! Ilusad ka :)

Pidime kolmapäeval ka minema sinna, aga läksin enne ühele koosviibimisele, kuhu mind kursaõde kutsus, ja seal oli tore ning me klubisse ei jõudnudki.

Neljapäev jällegi oli Camborio laks. Enne oli vaja muidugi teha chupiterias mitu shoti, mis katuse päris ära viisid. Aga jällegi väga hea õhtu, ühe kursaõe pidime kahevahel koju vedama, sellest isegi video. Koju jõudsin mingi 5-6 ajal ning täna hommikul kooli minek oli “nunnu”.

Mõtlesin, et pärast kooli tulen koju magama, aga no ma ei saa aru mis värk on. Mul ei tule und, 3h lebasin lihtsalt voodis. Ma pole sel nädalal pm üldse maganud, kogu aeg pidu ja kool. Võiks väsimus juba niita, aga ei…

Ja nädalavahetus algab alles nüüd. Oeh, ma arvan et pühapäeva õhtuks olen ma halvatud.

Ja mis ilma puutub - kes sellest küll aru saab... Päeval on veel enam-vähem, kuskil 12-16C, aga õhtud on ikka päris jahedad. Üks öö oli vist mingi mõni kraad ainult, prrr külm.... Üldiselt sügis täitsa käes, osadel puudel lehed langenud, osadel kollased, osadel veel rohelised. Ja nt põhja Hispaanias tuli lumi maha, telekas näitas ja no liiklus oli katastroofiline. Meil lumest asi kaugel, aga vihma sajab tihti. Mitte küll padukas, selline seenekas vms.

Ning tahate veel natuke teada kui kallid siin mõningad asjad on ? Nt rääkis mulle üks kohalik sõber, mis maksavad aastavahetusel pääsmed pidudele. Alates 60 eurost kuni 80 euroni. Si, de verdad… Odavam pidavat olema ise mingi pubi üürida ja oma sõpradega seal olla. No igatahes praegu veel aastavahetuse plaanid puuduvad, vamos a ver.

Pidune nädalavahetus

No pidune nädalalõpp algaski siis selle neljapäevase instituudi peoga. Reedel hispaania keele loengus ma küll kaasa ei suutnud mõelda, targa näoga ainult noogutasin kaasa...

See keskmine tüdruk ongi mu lucha Mercedes

Lucha kursavennad

Ja reede õhtul oli siis see rahvusvaheline õhtusöök. Erinevaid rahvusi oli kuskil 11 vist. Kõigil olid tehtud/kaasa toodud ikka väga maitsvad asjad. Nt püreesupp, šampinjoni kaste, praekartulid, vorstikesed, kana teravas kastmes, pasta jnejne. Paljude asjade nimetust ma isegi ei oska aimata, nt tšehhidel olid mingid täidetud taignataskud. Igatahes kõik maitses suurepäraselt.

Õhtu jooksul mängisime ringmänge, tantsisime erinevate maade tantse ja laulsime. Meie õpetasime Kertiga kaera-jaani ja laulsime kikilipsu. Ei puudunud ka kitarr.

Öösel tulid muidugi naabrid ukse taha, mistõttu pidime asukohta vahetama. Läksime ühte majja, kus elasid ainult erasmuslased, terve maja oli rahvast täis ja tõeline läbustamine käis. Pärast tuli osadel veel väike klubis käik ka otsa (kell 4 öösel klubisse minna on täitsa tavaline). Igatahes oli tõeliselt tore õhtu :)

Laupäeval käis Mariin välja mõtte, et teeks küpsisetorti pühapäevaks. Kerti ja Ott läksid tema poole, aga mul oli üks kokkusaamine lepitud ja seega ei saanud minna. Kerti noris, et lähen pimekohtingule, sest ma ei teadnud seda tüüpi üldse, kellega kokku saama läksin (netis sain tuttavaks). Aga no see polnud tegelikult mingi kohting, lihtsalt kokkusaamine, et praktiseerida hispaania keelt. Käisime eriti ägedas baaris nimega Bohemia. Meeldis just sisutuse ja atmosfääri pärast, väga palju raamatuid, pildiraame ja muud antiikset kraami. Ning klaver mängis meeleoluks. Ja jäätis mida sõin - hiiglaslik!


Laupäeva õhtul käisime Camborios, seal kaugemal mäejalamil. Sellest saanud mu lemmik klubi siin! Alustasime Kertiga soojendust kodus kahekesi, meil olid nii põnevad jutuajamised ja arutelud, et ei märganudki kui kl hakkas juba 2 saama. Kuna pidime enne kl 2 klubisse jõudma (muidu oleksime pidanud maksma), siis seekord võtsime takso (minu esimene taksosõit Granadas). Hea, ma tõesti poleks viitsinud käia.
Ja no pidu.... DE PUTA MADRE !!! Muusika, tuju ja kõik oli lihtsalt nii hea! Terve öö ainult tantsisime, koju jõudsime alles kl 8 hommikul.
Toimus ka üks kaklus ühe meie Erasmuse sõbraga. Me ise ei näinud, aga Steffen hommikul rääkis. Päeval kui rääkisin ühe kursavennaga, siis tema rääkis ka, et peol läks kakluseks. Ja lõpuks tuligi välja, et kaklesidki minu lucha kursavend ja Erasmuse sõber. Oeh...

Pühapäevaks olime leppinud eestlastega kokku, et lähme hommikul turule ja missale. Peolt koju jõudes mõtlesime Kertiga, et 1h magame ja siis lähme. Aga need 2 tüdrukut ei suutnud küll end voodist välja ajada. Ma tegelikult isegi unustasin äratuskella panna.

Aga pärastlõunal käisime Mariini poo seda küpsisetorti küll söömas. Mmmm, nii hea oli :)

Ülejäänud tänane päev ongi põhiliselt maha kantud. Midagi tarka väga ei viitsi teha. Mariin ja Andres tahavad Mae Westi (Granada suurim klubi) minna, aga arvan et jätan vahele. Muidu tuleb homme järjekordne mitte-arusaamise tund.


Vale, me voy. Saludos.

Ahjaa....
Mariini pool küpsisetorti söömas. Hakkame ära minema ja Ando küsib, et kes lähemal elab, kas meie Kertiga või Ott ja Andres. Marili ütleb, et meie. Ja Andres siis: "Me elame mõned nädalad edasi." :D :D
No Andres jõuab jõuluks vähemalt oma korterisse siis. :)

Kiire ülevaade mõningatest sündmustest siis, mis siin vahepeal toimunud...

Eelmisel nädalal käisin näiteks esimest korda Camborios, üks klubi Sacromonte linnaosas. See kesklinnast üpris kaugel, seepärast ma pole varem viitsinud sinna väga minna. Kuna see on Sacromontes (mäejalamil), siis avaneb sealt väga ilus vaade Alhambrale ja linnale. Ja muusika oli seal ka väga hea, rokkisime ikka korralikult.

Tabasin hea hetke - üks korterikaaslane eespool ja teine tagapool :D

Üldiselt öösiti koju tulles näeb meie tänav välja selline. Aga hommikuks vähemalt korras.

Laupäeval läksin hispaania keele kuruse tüdrukutega ühel väiksel linnaekskursioonil. Aga kuna mul oli reedesest peost väsimus, siis ei jaksanud väga giidi jutule keskenduda. Ja pidin veits varem ära ka minema, et näha ühe eesti näitetrupi etendust. Nimelt sel nädalal mingi teatri nädal ja erinevatest riikidest näitetrupid kohal. Eestlaste etendus oli päris hea, kuna nad ei kasutanud palju sõnu, siis said ka kõik teised selle sisust aru.

Pühapäev möödus jälle eestlastega looduses, seekord külas nimega Monachil. Algas umbes nii nagu eelmine kord: inimesed, kes pidid ka tulema, ei ilmunud kohale; buss pani maha keset pärapõrgut ja me jällegi ei teadnud kuhu minna, mida teha. Võtsime jälle ühe tee ette ja sattusime imelistessse kohtadesse:

Edasine nädal läks nagu ikka. Esmaspäeval salsa, kolmapäeval "flamenco", mõningad peod jne.

Eile oli nn minu instituudi pidu ühes baaris. Mulle täitsa meeldis, suhtlesin "kursakaaslastega", kellega muidu väga polnud suhelnud. Kahju ainult, et oskan keelt nii vähe, tahaks paljudest asjadest rääkida, aga no ei saa. Katat juba ähvardasin, et tagasi tulles räägin teid kõiki surnuks :P

Luchas (enesekaitse vms) olen ma paaris ühe Malaga tüdrukuga, kellel on ka see kurikuulus Andaluusia aktsent (nagu enamustel siin) ja nii raske on aru saada kui nad räägivad. Ta ise naerab ka enda üle, et tunneb end narrina kui minuga räägib, sest peab eriti aeglasest ja selgelt rääkima. Aga ta on väga äge tüdruk, luchas naerame üheskoos koguaeg.

Mercedes on muidu minust ikka päris palju kõhnem. Mul on teda lihtne üle selja heita jms, aga temal vahel natuke probleeme minuga :D Mul kukkumisest ja heitmisest tihti kõik kohad valutavad ka, kukun vist vahel veidi valesti vms.
Ta kutsus mind enda poole ka, üks nv kui ta poiss tuleb autoga, siis lähen Malaga kaasa :) Äge!

Ja nüüd kohe läheme ühele rahvusvahelisele õhtusöögile. Porgutali poisid korraldavad ja kutsusid päris palju külalisi. Igaüks peab mingi oma riigis populaarse söögi-joogi kaasa võtma ja ka laulu, mida üheskoos laulma hakkame. Leidsin poest verivorstid, mis kehtivad järgmise aastani (nagu enamus asju siin) ja hapukurgid. Muidugi päris samad need pole nagu Eestis, aga ajavad asja ära. Lauluks valisin kikilipsu, Saaremaa valsi ja muud sarnast - korralikult eestipärast ikka.

Tagasiside peost leiate järgmisest postitusest, aitäh tähelepanu eest!

Ahajaa! Mul vaja juuksuri minna, eks. Käisin täna hinda uurimas juuksuris, mis meie maja esimesel korrusel. Lõikus, värv ja nn föönisoeng - 65€. Kas pole mitte odav? :S

Kultuur ja rekreatsioon

Alustuseks pilt hispaania keele tunnist, kus Hazem jagab kõigile sünnipäeva puhul magusat ja kohvi, mis on tüüpiline Palestiinas. Ta on üldse kõige heasüdamlikum inimene vist maailmas, väga abivalmis ja lõbus. Granadas nimelt teeb oma doktorikraadi praegu :P


Viimasel päeval kui plikad siin olid, käisime churrosid hommikuks söömas. No korralik kaloripomm: rasvased "pontsikud" kuuma šokolaadiga. Mmmmmmmmmmm!


Ilmad olid vahepeal siin jälle väga soojad, päikese käes 28C. Ning mägedesse tuli lumi maha, ilus vaade oli :)

Eelmine esmaspäev ja teisipäev olid meil jälle vabad, seega saabus nv eriti kiirelt. Reedeks sain oma instituudist tasuta piletid Alhambrasse. Meie instituudil oli 60 tasuta piletit ja kohale tuli kuskil 10 in ainult. Siis tegime kiired kõned mõnedele oma sõpradele teistest instituutidest, et meil tasuta piletid, et tulge ka. 12euri sai ikkagi kokku hoitud :P Olin seni näinud ainult Generalife osa, seekord siis nägin paleed ka ära. No peab ise nägema, et mõista miks neid nii väärtuslikuks peetakse.

Araablastel oli vist ikka väga igav, et viitsisid nikerdada

Näete, mägedes lumi :)

Armastan sind, Granada!

Pühapäeval võtsime ette matka Sierra Nevadasse. Kuna eelmisel päeval käisime peol, siis hommikul kl 7.30 voodist välja ajamine oli problemaatiline. Aga kuna mul kursaõde nö orgunnis selle asja, siis pidin ikka kohale ajama. Kutsusin ka Kerti ja eesti poisid kaasa. Me ise ei teadnud asjast muud midagi kui ainult bussipeatust ja väljumisaega. Jõudsime bussipeatusesse kohale ja ülla-ülla- kedagi teist polnud, olime ainukesed. Küsisime bussijuhilt: "Kas see buss läheb kuskile mägedesse?" Ta vastas jah. Mõtlesime, et no okei lähme siis ja eks kuskil suvalises peatuses hüppame maha. Sõitsime kuskil 30 min ja saabus viimane peatuses- pidime maha minema. Vaatasime ümber ringi- normaalne, mis me siis siin 8 h teeme (buss tagasi läks alles kl 17.30). Muud üle ei jäänud kui hakkasime siis ühes suunas sammuma.
Ühel hetkel sõna otseses mõttes jäime kuulirahe alla. Eemal põllul/metsas oli jaht ja käis korralik paugutamine. Kuna olime kõrgemal kui nemad, siis jäime hetkeks seda vaatama. Paugud käisid ja mõne sekundi pärast maandusid kuulid suhteliselt meie nina alla rohu sisse. Kõigil tekkis ikka korralik hirm. No praegu veidi naljakas, aga sel hetkel tegime sealt küll kohe sääred.
Sammusime edasi ja jõudsime Sierra Nevada rahvusparki. Sealt algasid matkarajad ja valisime ühe välja. Olime kuskil 5km matkanud, põhiliselt aina ülesmäge ja veremaitse juba kurgus, kui küsisime möödujatelt et kui pikk see rada on, vastati et kuskil 20km. See uudis ei olnud just kõige meeldivam. Kuna meil polnud siiski korralikku matkavarustust ning ainukest bussi ei tohtinud ka maha magada, siis otsustasime, et vallutame ühe mäetipu ja võtame siis tagasitee. Mõeldud, tehtud- imeline vaade ja lõuna :)
Kokku kõndisime kuskil 12-13 km kindlasti, niiet võis endaga rahule jääda. PS saime ka kõik korralikult päikest.

Siis me veel ei teadnud, mis meid ees ootab

Ja kohe peale seda jäime kuulirahe alla

Matkarada uurimas

Vaja matk ikka ohtlikuks muuta

Vallutasime ühe kõrge mäetipu

Pole paha vaatepilt

Bussi ootel

Matka lõpetuseks lapaduu :)

Õhtul vaatasime poistega veel ühe õuduka ka, mis pani meie pühapäevale puntki.

Esmaspäeval käisime jälle salsat tantsimas. Kuna kõik on suhteliselt algajad seal, siis on see rohkem tatsamine mitte-rütmis. Aga no hakkame ühes teises kohas veel käima, ehk seal mõned, kes juba oskavad ja asi parem.

Eile oli mul esimene popipäev. Vihma sadas väljas ja ei olnud üldse väljamineku meeleolus. Jõin kodus teed ja õppisin ning tegin muid vajalikke toimetusi. Lõunat käisime küll väljas söömas. Ma nimelt polnud varem käinud ülikooli comedoris (nn söökla). Seal maksab 3 käiguline lõuna ainult 3 euri. Ja väga head toidud on, veini saab ka :) Olin päris hämmingus kui nägin, et nii palju inimesi käib seal söömas. Kui meie lahkusime, siis oli rivi majast välja kuni tänavani.

Ja täna lähme flamencot tantsima ning õhtul meie pool pidu. Olete kõik oodatud!
C/ Emperatriz Eugenia 21, korter 6C :)

Aga mul on külalised :)

Esmaspäeval oli Kerti sünnipäev. Korraldasime kodus peo ja kutsusime külalised. Pidu oli üks hetk ikka väga vali, aga õnneks ükski naaber hädaldama ei tulnud. Politsei ka mitte :) Läksime pärast klubisse ka edasi, aga no oli esmaspäev ja suhteliselt tühjad olid kõik kohad. Kuid meil oli oma seltskond olemas ja kõik oli hästi. Palusin endale pidevalt kella meenutada, sest kartsin, et unustan Teele ja Katsi tuleku muidu ära.


Pärast klubi tulime uuesti meie juurde tagasi. Üks hetk tuleb Mariin ka tuppa ja ütleb, et Marili, ma tõin su sõbrannad ka kaasa. Ja seal nad olidki :)
Oi, kui palju eesti šokolaadi ma sain, mmmmmmmmmm!

Terve nädal mööduski üldiselt nende seltsis, nii päeval kui öösel. Magame minu 3x3m toa põrandal üksteise kõrval reas. Näitasin neile linna, viisin teaduskeskusesse (kogu maailma tarkus oli seal koos), tapa baaridesse (pildil salvrätik, mille kõrvallaua poisid palusid baarmenil edastada), bottellonile, salsat tantsima ja käisime ka trippimas.



Trip oli tõeliselt vahva jälle: ilusad kohad ja hea seltskond. Algas laupäeva hommikul.
Kõigepealt oli meil raskusi autorendi firma üles leidmisega. Seisime pm selle kontori ees, aga 4 blondi ju ei taibanud seda ära. Okei, võtmed käes, oli vaja auto parkimismajast leida. Jällegi võttis 4 blondil see aega. Lõpuks ikka saime asjadega nii kaugele, et saime poistega kokku ja sõit võis alata.
Seekord läksime lääne suunas, võtsime teekonna Murcia peale. Esimese peatuse tegime Cartagena linnas, külastasime 2 tähtsat kohta: tapa baari ja Mercadona toidupoodi.


Nüüd oli vaja mere äärde minna - Mar Menor. Mar Menor on tegelikult soolane laguun, mis on Vahemerest eraldatud 22km liivaribaga. Kutsutakse ka maailma suurimaks basseiniks. Valisime Los Alcazáres nimelise koha. Poisid käisid ujumas, plikadele tundus vesi veidi külm. Ja kuna päike just ei säranud, siis päevitama ei hakanud. Jalutasime promenaadil, käisime kirikus, pildistasime...




Edasi suund Murcia. Ootasime kõik hotelli jõudmist, mis oli kirss meie tordil. Nimelt meil ei õnnestunud broneerida kohti ühes odavamas hostelis ja pidime seetõttu minema 4tärni hotelli. No mis see siis erasmuslastele ära ei ole. Terve reis käis selle üle nalja viskamine: alla 4tärni hotelli ei kõlba meile midagi. Hotell oli tõesti päris uhke, ainult et keegi ei võtnud meilt autovõtmeid ega parkinud autot meie eest- milline kohtlemine :S Saime toad kätte, väike shoping vahepeal ja õhtune programm võis alata. Hotelli pidu las jääb sinnapaika, ütleme et meenutas Jurmala segadust. Kuna maksime hotelli eest palju raha, siis hommikul poisid kaua magada ei lasknud, vaid ütlesid, et peame täieraha eest hommikusööki sööma. Ja nii tehti ka...




Järgmisel hommikul Albin rääkis, mis talle Murciaga meelde jäi: hotell, ühe baari wc ja taksosõit. No hästi :)

Pühapäev oli siis Murcia linna kultuuri poolega tutvumine: katedraal, linnavalitsus, sillad, pargid ja Real Casino. See viimane oli tõesti külastamist väärt. Põhimõtteliselt oli see kunagi eliidile mõeldud lõbuasutus: balli- ja teesaali, inglise raamatukogu, naistetoa, mängude saali ja paljude muude erinevate ruumidega maja. Uhke, uhke, uhke!





Pärast lõunat sõit Almeríasse, lõuna poole. Kiirteel saine tunda Albin rasket jalga. Meie renditud peugeot kiiruse 150km/h juurus nuuksus, aga no ma ei saanud ju Albin käest lasta. "Vahva" oli see, et kui tee läks veidi ülesmäge, siis üle 90km/h meie auto välja ei võtnud.
Almerías õhtusöök ja jalutuskäik rannapromenaadil hirmsa tuulega. Mõnusad suured lained... Jalutasime ka vanalinnas ja vaatasime Alcazaba ära.



Sõit koju oli täitsa pimedas ja sadama hakkas ka. Seega tüdrukud Sierra Nevada mäestikku väga ei näinud. Järgmine probleem ilmes Granada sissesõiduga. Esiteks ei leidnud mahasõitu kiirteelt (poisid olid eest ammu kadunud) ja pärast seda teed kesklinna. Ning ka parkimiskoha leidmine Granadas võttis üle 40 min. Parkisin keelatud kohta, aga õnneks oli auto hommikul alles :)

Õhtul läksime ka Halloweeni peole edasi.


Sellised tegevused siis viimase nädala jooksul.
Täna plikadel viimane päev siin, lähme veel salsat tantsima ja kuskile baari.


Ahjaa!
Üks väike nali ka. Meil korteris praegu väga-väga külm, sest pole hakatud veel kütma. Õues päeval soojem kui meil toas, ausalt. Teki alt naljaga välja ei taha tulla. Hädaldasime siin plikadega, et jube-jube külm on. Jonas siis ütleb meile: "Teie olete põhjast, vt mis ilm ja temperatuur seal on". Kerti: "Ega me mingid pingviinid siis pole!"
Hästi, Kerti :)