Andalucia trip

Te amo, España!

...ehk nädalavahetus möödus trippides mööda imelist Andaluusiat. Nii võrratult ilus on see riik, ma vist ei tahagi siit ära tulla...
Panen vahepeal natuke tarka ka: Andaluusia on Hispaania suurima pindalaga autonoomne piirkond, mille pealinn on Sevilla (700 000 elanikku).

Berit ja Joonas jõudsid Granada neljapäeva õhtul. Reede hommikul peale minu hispaania keele loengut istusime oma fordi (täitsa uus ja korralik oli) ja asusime teele. Võtsime kohe suuna alla mere poole, et sõita mööda rannikut ja näha sealseid linnu.
Granadast väljasõit oli rohkem kui imeline, Sierra Nevada mäestik on lihtsalt kirjeldamatult ilus. Me kõik olime suud ammuli ja ahhetasime ning klõpsisime autoaknast pilte.

Kõige pealt läbisime Salobreña linna, see on Granadale kõige lähem linn, kus on rand. Peatust seal ei teinud, pole erilisi vaatamisväärsusi, ning sõit jätkus mööda Costa del Sol rannikut Málaga poole. Nii ilus on oli kogu see ranniku ala mere ja väikesete linnakestega valgete majadega.

Málaga linnas tegime väikese jalutuskäigu, vaatasime katedraali üle. Andalucia piirkonnas on see suuruselt 2. linn ning 6. riigis. Málaga on Euroopa kõige soojem linn talve (keskm 17C) ning üks vanimaid üldse kogu maailmas.

Jätkasime sõitu Marbella poole, mis on väga populaarne puhkamise sihtkoht turistide seas. Sinna jõudsime täpselt päikeseloojanguks ning võitsime ette jalutuskäigu promenaadil. Jällegi paradiisis olemise tunne oli :) Tahtsime ka õhtusöögi seal teha, aga kõik kohad olid veel suletud (kl 19 siin õhtust ei sööda).

Õhtuks saabusime Tarifale, linn Costa de la Luz rannikul, kuulus surfamise piirkond. Ta on Hispaania kõige lõunapoolsem tipp ning Atlandi ookeani ja Vahemere ühinemiskoht. Ja rannast nägimegi me üle mere Marokot. Nende linnade vahe on alla 20km, oleks saanud praamiga isegi Africa minna, aga kahjuks ei olnud see meie reisikavas. :( Õhtul otsisime kohta, kus peole minna, aga no linn oli suhteliselt välja surnud, sest hooaeg ju läbi. Lõpuks ikka mõne baari leidsime ja veetsime väga mäletamistväärt õhtu. Hommikul kolasime poodides ja lesisime rannal. Mina vette ei läinud, natuke külm tundus ja tuuline oli ka.

Ning teekond jätkus Sevilla suunas. Jõudsime pärast lõunat kohale, aga selle asemel et kohe linna uudistama minna, pidime otsisima 3h infopunkti (kõik olid suletud) ja hosteli, kus öö veeta. Hosteli leidsime lõpuks Jonase abiga, kes netist otsis meile. Kõige naljakam selle asja juures oli arusaamatus, mis meil Jonasega telefonis tekkis. Kuna tal on tuttav Sevillas, siis küsis Jonas temalt infot, et kus me ööbida saaks. Telefonis sain mina Jonasest niimoodi aru, et tema sellel tuttaval on tuba vaba, et saame sinna minna ja andis tel nr. Kerti pidi tegema kõne sellele "tuttavale". Kerti helistas siis sellele numbrile ning küsis, et kas oled Jonase sõber ja kas saame sinu poole ööseks tulla. Kahjuks isik teiselpool ei saanud üldse aru, kes on Jonas Belgiast ning ei teadnud küll, et oleks vahetult enne temaga internetis suhelnud. Tegelikult oli lugu nii, et see oli selle hosteli tel nr (sai oma sõbralt selle), sain telefonis natuke valesti aru Jonasest :D Igatahes oli admini hämming ja meie segadus suur :D:D Aga õnneks oli admin sõbralik ja vahva ning naeris ise ka selle arusaamatuse üle. Igatahes jõudsime lõpuks sinna noorte hosteli ning see oli väga ilus ja hubane (kui välja arvata see, et öine admin sõi salaja köögis minu ja Kerti sööki).
Pesus käik ja läksime linnale jalutama. Jällegi nii nii ilus linn on Sevilla, tõesti! Väga palju ilusaid hooneid, paleesid, platse ja parke. Ta on suuruselt 4. ning lõuna Hispaania kultuuri/kunsti keskus. Sevilla linn on kuulus ka kuumuse tõttu, Hispaania rekord 50C.
Igatahes käisime õhtust söömas ja vaatamisväärsustega tutvumas. Sattusime ka ühele suurele rahvuste laadale, kus oli erinevate riikide boxid, mis siis müüsid ninni-nänni või sööki-jooki. Eestit kahjuks ei leinud :( Hommikul käisime veel linna peal, kõige fantastilisema mulje jättiski Plaza de España. Väga võimas oli. Kuna see avati just sel päeval (peale kahe aastast remonti), siis oli ka Andalucia piirkonna president kohal ning melu missugune.

Peale lõunat alustasime jälle sõitu Granada poole. Beritil ja Joonasel seisis veel ees pikk sõit Alicantesse, mistõttu nad Granadaga väga tutvuda ei jõudnudki. Pealegi tuli rendiauto tagastada.

Selline oligi meie Andalucia piirkonna trip. Teekond oli nii mitmekesine ja ilus - algas mägise Sierra Nevadaga, jätkus imelise rannikuga ning lõppes hiiglaslike oliiviistandustega. :)

Aga nüüd puhkan nädalavahetusest välja, homne koolipäev ootab ju ees :)

Besos!