Dalby elu ja olu

Cottoni lapsed

Cottoni põllul valge kepikesega käimine ning taimede üles loetlemine on läbi... Minul õnnestus jääda mõneks nädalaks sama bossi alluvusse tööle, nüüd töötan puuvilla gin-is. Eesti keeles võiks vist öelda, et see on koht, kus puuvilla puhastatakse. Töö veel lihtsam kui põllul juurikate lugemine - valan ämbrist puuvilla masinasse, liigutan kangi ja vajutan nuppe, et masin tööle hakkaks ning puuvillast seemned eraldaks. Nii 9h päevas möödubki - kõrvaklapid peas ja vahin puuvillaga tõtt. Lihtsamini vist enam farmipäevi kirja saada poleks võimalik. 
Boss on ebareaalselt normaalne, parim ülemus, kelle all seni töötanud. Hommikuti korjab mind maja eest peale ja õhtuti toob ilusti koju, umbes 2 tundi päevas kulub meil igasugustele pausitamistele (pausi ajal isegi tema koju koeraga mängima läinud, haha :D) ja üldse muretseb koguaeg, kas kõik hästi ja sobib. 

Pikku pakkis koti ja läks samade eestlastega, kellega puuvilla juurikaid lugesime, viinamarja istandusse. Tal viskas siibrisse lühiotsad ning tahab lõplikult farmipäevadega ühele poole saada (eks mina paari nädala pärast jälle valutan pead ja otsin uut tööd). Seega 2 kuud eraldab meid umbes 1500 km. Ma peaaegu loen tunde, et saaks töötamisega ühele poole ning alustada taaskord reisimist.

Kuid enne Pikku lahkumist sai meil põllul töötamise kõrvalt ka palju nalja. Luke, noormees kellega elame, on näidanud meile ümbruskonda, valmistanud uskumatult häid õhtusööke, viinud nii peole kui ranniku äärde kalale. Seega elu üle kurta väga ei saa, meie eest kantakse hästi hoolt.

"They look like rockstars"

Broadwater lake

Bunya Mountains vaade

Kalale minek Mooloolabasse oli tore minipuhkus. Reedel lõppes põllul töö varakult kuna kõik juurikad said loetud, koju jõudes imestasime, et Luke oli majas korraliku koristamise teinud. Pakkisime kotid ja võtsime suuna mere poole ehk 250 km roadtripi. Luke sõbrad olid paadiga juba hommikul ära sõitnund ning nendega kohtusime seal. Meile oli broneeritud ilus kesklinna korter merevaatega - pole paha!

Meie Pikkuga magasime elutoas lahtikäival diivanil

Reede - vaja ikka peole ka minna, Dalbys ju klubisid pole! Vahva õhtu, sai piljardit mängitud, rummi rüübatud ning jalga keerutatud.

Laupäeva hommikune kalale minek hilines umbes 5h. Me magasime sisse ning arvasime, et teised läksid ilma meieta merele ära, sest telefonidele enam keegi ei vastanud. Pidime otsima endale muud tegevust Mooloolaba linnas. Võtsime suuna akvaariumi. Olime umbes 10 min jõudnud sees olla ja hüljeste showd vaadata kui ülejäänud kamraadid helistasid, et nad parandasid paati ja alles nüüd merele minek. Elu kiireim akvaariumis käik ja $30 mõttetult kulutatud. 

Paat parandatud, päike väljas ning peale McDonaldsi einet tuju kõigil hea. Suund merele....

Enne....

Ilm tuuline ja paat rappus korralikult. Minu kiljumine andis poistele põhjust paadile kiirust lisada... Kahekäega kramplikult paadist kinni hoides hirmuga vaatasin, missugustesse lainetesse me põrutame.

Leidsime sobiva koha ankru merre viskamiseks ja õnged võis välja otsida. Esimesed 10 minutit oli tore ja lõbus, ent järgemööda läks kõigil olemine kehvaks (pohmelliga lainetel kõikumine ei ole kõige arukam tegevus). Ütleme nii, et kalad said suures koguses poolseeditud McDonaldsit maiustada.

...pärast

Järgmisel päeval meie enam merele kaasa ei läinud. Selle asemel nautisime  jalutuskäiku promenaadil ja hotellis olevat mullivanni.

Külastasime laata, kust varusime endale värskeid puuvilju ja muid juurikaid ning suundusime edasi põhja pool olevasse väga armsasse linnakesse - Noosasse. Olime üllatunud kui soe on ranniku ääres võrreldes sisemaaga. Seal oli täielik suvi, sai päevitatud ja ujumas käidud...

Tagasi Dalbys ja töökohtustusi täitmas. Nüüdseks olen peaagu nädala ilma Pikkuta olnud. Esiteks oli väga harjumatu, kuid on paar tuttavat tekkinud (üks eesti tüdruk veel siin) ning kõiksugused filmid ja raamatud peletavad hästi  tööpäevajärgset igavust. :)

Järgmise nädalaga peaks mu töö cottoni gin-is lõppema, eks siis mõtlen, mis minuga edasi saab. Ideaalis tahaks kuni augustini siinkandis töötada ja siis jälle reisimist alustada. Pole sel Dalbyl väga vigagi. Austraalia mõistes paras maakolgas, kuid Eesti mõistes keskmise suurusega linn. Pean õnnelik olema, et farmipäevi täiesti külakolkas ei veeda. :)



Aga teadmiseks, et nüüd kadestan kõiki teid seal suvises Eestis! Nautige suve ja võtke viimast, teate ju kui kiirelt see ilus aeg seal mööda läheb....

Mööda teed...

Mõningad pildid, mis tehtud kui puuvilla farmist kinga saime ning Moree kandist tagasi Brisbane suundusime. Idarannik erineb lääne omast täiesti. Siinpool asustus tihedam, teed kurvilisemad ning maastik künklikum ja rohelisem. Ilus on! (Oma silmale oli ilusam kui pildile jäi:)

Väheke sügisehõngu teile Eesti...